Narkootikumidest ei peagi midagi teadma

Sara (Anneli Rahkema) unistus on pääseda teleekraanile ja mahtuda punasesse kleiti. Foto: Petri Tuhkanen

Rakvere teatris leidis aset teose «Reekviem unistusele» maailma esietendus. Produktsiooni poolest oli Anna-Maria Lipponeni lavastus igati uhke määratluse vääriline, kuna kasutati näiteks niivõrd keerukat lavakujundust, et väljaspool kodumaja seda ei etendata.

Nii lavastuse tehniline pool kui ka näitlejatöö saab aina kiitust, ja seda igati õigustatult, kuid tükist rääkides jäädakse tihti kinni narkootikumide teemasse. Mõni leiab loos ühiskonnakriitikat, teine tunneb, et lavastus jäi kaugeks, kuna endal pole selle teemaga seonduvaid kogemusi.

Kuid lavastus räägib nii paljust muust. Lavastaja sõnul on teemadeks lootus ja kapitalism, esindatud on igihaljad teemad, nagu armastus, pere ja töö. Ehk ütleb see midagi meie ühiskonna kohta, kui loole tagasi vaadates just valget pulbrit täis pakike enim meelde jääb.