/nginx/o/2024/10/18/16427354t1h24e2.jpg)
Kuulsusi nähti teatrimäel luusimas juba XVI sajandil, kui frantsiskaanid siia Püha Mihkli kloostri rajasid. Üks kuulsamaid on kindlasti Tallinna piiskop Arnold Annebat, kes siin oma viimse puhkepaiga leidis. Temaga meil pikemat juttu polnud. Surnutega on üldse kaunis raske jutule saada.
Küll aga võeti teatrimäe vahetus läheduses kinni Eesti Hannibaliks kutsutud Ivo Schenkenberg. Tema oli vintske vits. Mäletan hästi, kuidas me Vallimäe nõlval trehvasime. Hannibali mehed olid väikse salgaga jälitanud tatarlasi, kes linnusesse varju põgenesid. Ivo tahtis laagrisse jääda ja uuris minu käest, et kustkohast joogivett saaks. Ma näitasin kenasti Soolikaoja kätte, aga Ivol oli vend, see oli selline kärsitu noormees, tema tahtis hirmsasti linnust ründama minna. Ja nii see läks. Ivo nabiti siinsamas teatrimäe juures kinni ja veeti Pihkvasse, kus ta neljaks kisti, aga seda ma vaatama ei läinud.
Pärast seda kuulsused teatrimäele enam mõnda aega eksima ei kippunud. Mõned kaupmehed ikka silkasid läbi, need on alati raha peale maiad nigu prisked poisid prantssaia peale. Siis muidugi see hull