Riik võtab kannatanu isikuandmed luubi alla

Justiitsministeeriumis sügiseks valmiv kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu peaks täpselt määratlema kannatanu õigused. Foto: Arvet Mägi

Politseiasutustes tehakse selgitustööd, et ametnikud tutvustaksid kannatanutele nende õigusi põhjalikumalt. Justiitsministeerium kavandab seaduse muutmise eelnõu, mis määratleb täpsemalt kannatanu õigused ja kohustused.

Eelmisel nädalal kirjutas Virumaa Teataja varguse ohvriks langenud Kristi (nimi muudetud – toim.) kannatustest, sest naise ehmatuseks said tema isikuandmed teatavaks ka süüdistatavale. Varguses esimese astme kohtus süüdi mõistetud, kuid kohtuotsuse edasi kaevanud mees teadis kannatanu täpset kodust aadressi, telefoninumbreid, arveldusarve numbrit ja töökohta.

“Ma ei saa rahus elada,” tunnistas Kristi ja lisas, et ei karda mitte niivõrd enda, kuivõrd oma seitsmeaastase tütre pärast, kes on päevas mitu tundi üksi kodus. “Pättidel on suuremad õigused kui kannatanutel,” andis ta hinnangu Eesti õiguskaitsele. “Kui oleksin teadnud, mis sellest tuleb, poleks politseile avaldust teinud – ainult mure ja stress käivad sellega kaasas.”

Justiitsministri määrusega kehtestatud kriminaalasja kohtueelse menetluse dokumentide näidisvormidega on määratletud ka kannatanu ülekuulamise protokoll. Selles on märgitud, et kriminaalmenetluse seadustiku teiste paragrahvide seas lähtub menetleja 74. paragrahvi 3. lõikest, mis annab kannatanule võimaluse paluda, et protokolli, millega hiljem on advokaadi vahendusel võimalus süüdistataval tutvuda, osa tema isikuandmeid ei kantaks. Kannatanu õiguste ja kohustuste loetelus seda paragrahvi pole. Seega lasub menetlejal kohustus nimetatud õigust kannatanule tutvustada.

Varguse ohvriks langenud naise sõnul teda politseis sellest õigusest ei teavitatud.

Rakvere kriminaaltalituse vanem Kalmer Pere avaldas lootust, et seda õigust kannatanule siiski tutvustati. “Kui ei tutvustatud, siis kindlasti teeme politseiasutuses selgitustööd, et ametnikud selgitaksid kannatanutele nende õigusi põhjalikumalt ja selgemalt.”

Pere sõnul on kannatanul õigus taotleda elu-, töökoha ja õppeasutuse nime märkimata jätmist ning nende andmete kriminaaltoimikusse lisamist suletud ümbrikus. Kannatanu ei saa varjata telefoninumbreid, meiliaadressi, haridust ja kodakondsust.

Pere andmetel paluvad vähesed kannatanud oma elu- ja töökoha protokolli kandmata jätmist. “Samas aasta-aastalt on selliseid kannatanuid rohkem. Inimesed teadvustavad oma õigusi järjest enam,” lisas ta.

Pere viitas ka asjaoludele, et osa ei soovigi oma andmeid varjata, sest Eesti on väike ühiskond, kus kõik tunnevad kõiki. Mõnel puhul, kui kannatanu ütlustes tuleb käsitleda tema elu- ja töökohta, ei olegi võimalik neid isikuandmeid süüdistatava ees saladuses hoida. Samuti teevad kurjategijad tavaliselt põhjalikku eeltööd ja kannatanu isikuandmed on neile juba eelnevalt teada.

Pere hinnangul saab alati isikuandmeid paremini kaitsta. Seda ka internetikeskkonnas. “Kannatanul võiks olla õigus jätta ka oma telefoninumber, meiliaadress ja muud kontaktid suletud ümbrikusse, millega poleks süüdistataval õigus tutvuda,” arvas maakonna kriminaalpolitsei juht.

Viru ringkonnaprokuratuur nõustus, et alati saab isikuandmeid rohkem kaitsta. “Oleme kindlad, et peale seda juhtumit on inimesed oma õigustest juba enne uurimisasutuse poole pöördumist, kannatanuna või tunnistajana näiteks, rohkem teadlikud,” kirjutas Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk.

Justiitsministeerium ei ole rahul kannatanu isikuandmete käsitlemisega. “Tänane olukord, kus kannatanu teadmatusest või tema ebapiisavast informeeritusest tulenevalt saavad andmed kahtlustatavale või juba süüdi mõistetule teatavaks, ei ole kindlasti rahuldav,” kirjutas justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv toimetusele saadetud kirjas. Tema sõnul on ministeerium sellest probleemist teadlik ja asunud seda  kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga muutma. Plaani järgi tänavu sügiseks valmiva eelnõuga on kavas kannatanu õigused ja kohustused kriminaalmenetluses tervikuna üle vaadata. “Sama eelnõu raames lahendame ka välja toodud probleemi kannatanu isikuandmete jõudmisest süüdistatavani,” lubas Talv.

Kannatanute vähene teadlikkus oma õigustest tuli välja justiitsministeeriumi tellitud uuringust. “Uuring näitas selgesti, et kannatanutele nende õiguste tutvustamise ja õiguste tagamise osas tuleb teha mitmeid parandusi,” selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.

Kohus
Eesti on avatud ühiskond, kus kohtumenetlus on avalik.
Ühiskonnaliikmed peavad sellega arvestama.
Kohtusse kutsutakse tunnistajad, kannatanud ja süüdistatavad, kes peavad avaldama oma isikuandmeid.
Kui kannatanu on eelnevalt märku andud mõne isikuandme varjamise soovist, siis kohus seda võimalusel arvestab.