Põdral ei ole helkurit

Sander Liivak. Foto: Agnes Aus

Ajakirjanik Vambola Paavo kurtis 10. oktoobril Postimehes, et Eesti riik ei valgusta öösiti oma põhimaanteid, isegi Tallinna–Tartu maantee neljarealist lõiku pealinnast Mäoni. Netikommentaatorid pidasid tema muret põhjendamatuks, sest igal autol on tuled. Kui keskealine juht ei näe enam pimedas hästi, mingu kaelõikusele. Siinkirjutaja sai plastläätsed juba 51-aastaselt.

Ameerikas võidakse eakale juhtimisõigus anda eritingimusel, et mootorsõidukit tohib juhtida ainult valges (daylight driving only). Ka Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. aasta määrus nr 50 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele» võimaldab juhiloa tagaküljele kanda juhtimispiirangu koodiga 05.01 «Sõit üksnes päevaajal (näiteks: üks tund pärast päikesetõusu ja üks tund enne päikeseloojangut)», aga seda tehakse harva.

Kuigi Eestis ei ole kiirteid, pole tihedama liiklusega maanteede valgustamine sugugi paha mõte. Linna- ja isegi külatänavaid ju valgustatakse. Keegi ei nõua hiliselt jalakäijalt taskulampi, vaid piisab helkurist. Tänavavalgustus võib esmapilgul tunduda raha ja energia raiskamisena, aga elektrit ei saa lattu toota ja võrgu võimsust ei saa paindlikult reguleerida, nii et keegi peab ka öösel toodetud elektri ära tarbima. Energia kokkuhoiuks saaks teedel ja tänavatel kasutada liikumisandureid nagu kortermajade trepikodades.