Juhtkiri: palun lõpetagem kellakruttimine

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

See oli 2000. aasta kevadel, kui Andres Tarand sai oma tahtmise – kella ei keeratud. Eesti jäi sellel ja ka järgmisel aastal valge varesena üleüldisest kellakeerajate klubist välja ning saatis suve mööda talveajas. Kahtlemata on raske üksinda vastuvoolu ujuda ja nõnda mindi juba 2002. aastal jälle üle suveajale. Nii on see jäänud siiani. Traditsiooni jätkuna saab eelseisval pühapäeval tund hiljem tõusta.

Kas suveaeg on seda väärt, et kaks korda aastas minna üle kas siis tund varasemale või tund hilisemale elurütmile? Võibolla kõik isegi ei tea, et kellakeeramise juured on esimese maailmasõja aegses Saksa keisririigi sõjamajanduses, kui võimalikult ökonoomselt üritati ära kasutada iga loomuliku valguse tundi. Et toota rohkem mürske ja padruneid.

Saksamaal pole enam keisrit, pole ka eriti sõjakust, kuid kellakeeramine püsib visalt. Nagu näitab Tarandi luhtunud katse, võib see püsida veel aastakümneid. Tegelikult ei ole kellakeeramise peamine argument – loomuliku valguse võimalikult ökonoomne kasutamine – enam eriti pädev.

Tehisvalgus on igal pool me ümber, nii külmal kui ka soojal ajal. Nüüdisaegsetes tehastes, sageli ka lautades ja kontorites puuduvad aknad. Akendeta hoonesse tööle minnes ei ole suurt vahet, kas tööpäev algab päikese tõusmise hetkel või tund aega enne seda.

Psühholoogide uuringud üle maailma on kinnitanud, et kellakeeramine mõjutab nii inimeste une kvaliteeti kui ka vaimset tervist üldiselt. Näiteks on kindlaks tehtud, et kevadine kellakeeramine põhjustab enam kehva und, sügisene põhjustab depressiooni levikut umbes 11 protsendi võrra. Südameatakkide ja insultide esinemissagedus suureneb just esimesel kahel nädalal pärast kellakeeramist, kusjuures kõige suurem risk on esimesel kolmel tööpäeval pärast muudatust.

Lastega on ka vilets lugu. Sügisel ei saa nad niigi piisavalt päikesevalgust, kuna veedavad suure osa päevast koolis. See viib serotoniinitaseme languseni ning nii muutuvad ka lapsed ja noorukid vaimse tervise häiretele vastuvõtlikumaks.