Repliik: Halloween’ i hiidlaine

Inna Grünfeldt. Foto: Ain Liiva

Vaevalt sai oktoober alata, kui kaubandusest käis üle halloween’i-tsunami. Ämblikud, luukered, laternad, täis puhutud ja puhumata kõrvitsad, mustad keebid, kummituslikud karjemaskid, kõikvõimalikud maiustused ... Paistab, et tulekul on sama tähtis püha kui jõulud.

Komm või pomm? Mis küsimus see on? Eriti praeguses ajas ...

Arusaadav, et lusti, nalja ja elevust on sügispimedusse tarvis, aga miks peab põnevus olema võõrast päritolu? Sest halloween’i-kaupa on lihtne hankida ja taskukohane osta.

Kuidas teha, et mardi- ja kadripäev ajaksid meid sama elevile, et hakkaksime varakult meelde tuletama rahvakalendri tähtpäevadega seotud uskumusi ja kombeid, nuputaksime kostüümide kallal ning õpiksime laule-tantse, mis on küll suuresti samad kui eelmisel aastal ja sajandil, aga küllap saab sinnagi lisada mingi tänapäevase vimka?

Lasteaiad ja rahvakultuurikeskused küll pingutavad, aga kuhu see mardi- ja kadrirõõm ikkagi kaob? Kas suletud uste ja kortermajade koodlukkude või hoopis mõtteviisi taha?