Kolumn: pehmed või kõvad väärtused?

Mari Weber. Foto: Erakogu

Hiljuti sai sõpradega arutletud teemal, millised on parimad meetodid ühiskonnas muutuste tegemiseks. Kas nii-öelda pehmed ja suure kaarega või kõvad ja kohesed? Debatt kompis autoritaarse ja demokraatliku režiimi tunnuste piire, kuid vaba ühiskonna liikmete sümpaatia kuulus laias laastus mõistagi demokraatlikele tööriistadele.

Dispuudi südames torkisid aga mõtlema­panevad argumendid ajanappusest ning inimeste ignorantsusest, mis oluliste muutuste teel liiga kaua ja põikpäiselt ees seista võivad.

Demokraatia üheks tunnusjooneks on muutuste aeglane tempo. Oleks meil oma diktaator pukis, ei oleks ühiskonnal nõnda pikka perioodi olnud, et automaksu kiruda või abielu­vabaduse üle filosofeerida. Ei, kõrge juht oleks ühel päeval asja ära otsustanud ja järgmisel töösse lasknud.