/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2024/10/25/16444482t1h306b.jpg)
Lääne-Virumaa keskraamatukogus oli neljapäeval pidulik sündmus: endise metsavenna ja vabadusvõitleja Osvald Varese pronksbareljeefi avamine arvutitoas, mille sisustamiseks tegi helde rahalise annetuse tema Kanadas elav lapselaps Nestor J. Nalywayko.
«Mul on siiras rõõm olla siin ja avada pidulikult Osvald Varesele mälestustahvel ja jagada oma mõtet ja perekonnalugu,» kõneles Nestor J. Nalywayko eesti keeles. «Minu vanaisa kandis eluaeg südames armastust oma isamaa vastu. Vanaisa oli minu lapsepõlve iidol, kellel on olnud oluline roll minu elus. Seetõttu soovisin jäädvustada mälestust temast.»
«Olen väga tänulik Nestorile, et ta pidas raamatukogu vääriliseks kohaks, kus oma vanaisa mälestust jäädvustada,» sõnas Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg.
«Nestori annetatud raha eest ostsime kõik need arvutid ja arvutilauad. Meie mõte oli, et raamatukogu on aina enam see koht, kuhu tulevad inimesed, kes vajavad nõu ja abi digimaailmas orienteerumiseks. Aitame neid e-riigiga suhtlemisel. Need arvutid on tasuta kasutamiseks kõigile, ja kes ei saa omal jõul hakkama, saavad raamatukoguhoidja käest abi küsida,» tutvustas ta 8200 euro suuruse annetuse eest soetatud vahendeid. «See on suurim rahaline annetus, mis kunagi on raamatukogule tehtud,» mainis ta.
Lisaks arvutitoale leiti võimalus rikastada laste tegemisi ägeda lauamängude õhtuga. «Nestor ja meie pidasime tähtsaks, et lapsed ei oleks kogu aeg nutimaailmas, vaid näidata neile, et lauamängud on üks tore viis vaba aja veetmiseks. Kolmandal korrusel on sisse seatud ka üks rühmaruum, mille mööbli samuti selle raha eest ostsime,» rääkis direktor ja lisas, et pisut on veel annetusest järelgi. «On olnud väga tore koostöö. Kõik klappis väga hästi,» rõhutas ta. «Mul ka! Kõik on väga ilus!» kinnitas Nestor J. Nalywayko.
Osvald Varese tütrepoeg tellis sellesse arvutiruumi kunstnik Airike Taniloolt vanaisa bareljeefi. «See on suurepärane kunstitöö. On tähelepanuväärne, et see mälestustahvel teostus just nüüd, kui möödus 80 aastat suurest põgenemisest, kui eestlased olid sunnitud jätma oma kalli kodu ja kodumaa ning siirduma teadmatusse. Minu eesti perekond, vanaisa, vanaema, mamma ja tädi, on nüüd läinud, aga nende eesti vaim elab edasi,» kõneles Nestor J. Nalywayko. Teda liigutas, et vanaisa bareljeefi lähedusse oli üles seatud näitus metsavendlusest kõnelevatest raamatutest.
Kunstnik Airike Taniloo lausus, et tegi Osvald Varese bareljeefi kaks kuud, süvenedes fotodesse. «Sümboolika bareljeefil on Nestori soov,» nimetas ta. Kunstnik Riho Hütt märkis, et tegu on südamega tehtud teosega. «Bareljeefi tegemine on kunstnikule üks raskemaid töid. Seal mängib iga millimeeter. Imeilus töö, sellise tundlikkusega tehtud.»
Lapselaps kõneles, et Osvald Vares (1899–1988) sündis ja kasvas Virumaal ning 18. eluaastal liitus vabadussõjas Eesti esimese diviisiga. Pärast sõda venna Voldemariga kahasse ostetud talukohas majandasid nad maid ja metsi koos õe Salmega. Puidu müügist saadud raha eest osteti tallu masinaid, rajati saekaater ja jahuveski. «Raske vaev tasus end ära ja talu muutus elujõuliseks,» rääkis Nestor J. Nalywayko.
Teise maailmasõja ajal liitusid Osvald ja Voldemar metsavendadega ning osalesid mitmel õnnestunud operatsioonil okupantide vastu. Läheneva punaarmee eest põgenes Osvald koos venna ning abikaasa ja kahe tütrega väikese mootorpaadiga üle mere Rootsi, õde Salme jäi Eestisse. Jõudnud Kanadasse, kus riik andis pisut maad, hakkas Osvald Vares tehasetöö kõrvalt farmi pidama. Farmiga tegeleb nüüd, selja taga aastad tegutsemist New Yorgist Dubaini, Nestor. «Nüüd olen kodus tagasi ja farmis Toronto lähedal. Mulle meeldib töötada väljas, metsas.»
Nestor J. Nalywayko sõnul vanaisa ja vanaema põgenemisest ja metsavendlusest ei rääkinud. «Võibolla see oli neile liiga raske,» lausus ta. «Natuke enne, kui vanaisa suri, rääkis vanaema, et vanaisa oli sõjas, aga metsavendlusest mitte midagi.» Selle avastas lapselaps ajalugu uurides.
Minu vanaisa kandis eluaeg südames armastust oma isamaa vastu. Vanaisa oli minu lapsepõlve iidol, kellel on olnud oluline roll minu elus.
Nestor J. Nalywayko, Osvald Varese tütrepoeg
Otsus teha annetus Lääne-Virumaa keskraamatukogule oli seotud juhuste õnneliku kokkusattumisega. Nimelt märkas Nestor J. Nalywayko poolteist aastat tagasi Rakveres asju ajades raamatukogu ja astus sisse. «Nägin, et siin on nii ilus,» meenutas ta esmamuljet. «Kohtasin Kailit, kes näitas mulle maja.»
Esialgu oli Nestor J. Nalywaykol mõte «anda natuke raha» Rahklale, kus vanaisa sündis, aga seal polnud tema sõnul huvitavat ideed. «Kaili näitas mulle, et siin on lapsed ja raamatud ... Vanaisa luges palju. Läksin hotelli tagasi ja mõtlesin, miks mitte siin teha,» meenutas ta. «See oli accident, juhus,» lausus ta rõõmsalt. «Arutasime, mis selle raha eest võiks teha. Nestorile meie plaan – toetada digimaailmas hakkama saamist ja lapsi – meeldis,» ütles Kaili Õunapuu-Seidelberg. «See on väga ilus, mis te teete! Mul oli hea meel aidata,» lausus Nestor J. Nalywayko ja lisas, et kuna raha on veel natuke järel, saab edaspidigi midagi ette võtta.
«Georg Orwell ütles, et kõige tõhusam viis inimesi hävitada on hävitada nende arusaam oma ajaloost, aga eestlased pole kunagi alistunud ega vaatamata kõigele oma ajalugu ja kultuuri kaotanud,» rõhutas Nestor J. Nalywayko. Ta lisas et kahjuks inimloomus ei muutu, nagu näitab Ukrainas ja Gazas toimuv.
«Et ajalugu ei korduks, peame hetkeks peatuma, et avaldada tänu vapratele meestele ja naistele, kes ohverdasid kõik ja valasid oma verd, et tagada meile õnnelik ja turvaline tulevik.»