Korterelamute uuendamise toetusvoorus täitus esimesena Lääne-Virumaa eelarve

Uuendatud kortermaja Rakveres. Foto: Kristel Mänd

Esmaspäeval avas ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru rekordilise mahuga 170 miljonit eurot, sealjuures täitus esimesena taotluste maht Lääne-Virumaale, seejärel Harjumaale ja Raplamaale mõeldud eelarves.

Taotlemine avanes esmaspäeva hommikul kell 10 ja kella 13 seisuga oli täitunud enamik voore nii maakondade kui ka rekonstrueerimise viisi põhiselt. Taotlusi saab esitada veel Valga-, Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Põlvamaa korterelamute rekonstrueerimiseks. Samuti on vaba mahtu suurtele korterelamutele ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi voorus, teatasid EIS ja kliimaministeerium.

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul valmib käesoleva regionaalselt kujundatud vooru mõjul lähiaastatel maju igas Eestimaa otsas. "Hoo on sisse saanud uudne meetod, tehaseline rekonstrueerimine, mis on elanikele kiirem ja mugavam lahendus. Samuti tuntakse suurt huvi naabruskonnapõhise rekonstrueerimise vastu, mis muudab lisaks kodumajale paremaks elukeskkonda laiemalt," märkis Svet.

Minister kordas ka läinud nädalal öeldut, et kahjuks ei õnnestu kõigi huviliste taotlusi eelarve ammendumise tõttu siiski rahastada. "Eesti inimesed on nüüdseks rekonstrueerimise möödapääsmatust ja kasulikkust endale väga hästi teadvustanud. Renoveerimist vajab tuhandeid maju, kuid kõigi huviliste taotlused ühte vooru lihtsalt ei mahu. Võin kinnitada, et kuna kodude energiatõhusus on üleeuroopaline prioriteet, suunatakse sinna ka lähiaastatel jätkuvalt märkimisväärses mahus toetusraha," rääkis minister.

Kuna taotlusi saab taristuministri käskkirja järgi esitada riigi tugiteenuste keskuse (RTK) hallatavas e-toetuse keskkonnas kuni 1. oktoobrini 2025, lastakse kõigil omas tempos taotleda ning raha aktiivsemat huvi näidanud eelarvegruppidesse kohe ümber ei suunata.

Üleeestilise vooru 170 miljonit eurot jaguneb taristuministri määruse järgi piirkonniti järgmiselt: Harju maakonna toetuseelarve on 15 miljonit, sellest Tallinna toetuseelarve moodustab 10 miljonit eurot; Tartumaale on eraldatud 10 miljonit eurot, sealhulgas Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale samuti 10 miljonit eurot; Jõgevamaale on suunatud 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Võrumaale igasse maakonda 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale mõlemasse 6 miljonit; Rapla- ja Saaremaale samuti mõlemasse 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.

Euroopa tõukefondidest rahastatud toetuseelarve piirkondliku jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek.

Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab kliimaministri määrus üleeestilise taotlusvooru eelarvet selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse. 

Täiendavalt on tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte teoks teha aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ning sõltumatusele. Lisaks on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris korraldaks ehitushanke EIS, mitte tehniline konsultant nagu senistes voorudes.