Tagasiside aitab kujundada Haljala ja Kukruse vahelise uue maanteelõigu trassikoridori alternatiive

Tallinna–Narva maantee Haljala ja Kukruse vahelisele lõigule on välja pakutud mitu alternatiivset trassikoridori. Foto: transpordiamet

Septembris toimus Haljala ja Kukruse vahelise maanteelõigu esialgsete trassikoridori alternatiivide tutvustuseks ja tagasiside kogumiseks neli avalikku koosolekut, mis pakkusid väärtuslikku teavet, et trassilahendusi täpsustada.

Riigi eriplaneeringu projektijuhi Anne Martini sõnul aitasid kohtumised paremini mõista inimeste hoiakuid. "Soovime planeerimisel arvestada ka kohalike elanike huvidega. Nende põhjalikud teadmised piirkonna elust ja olust aitavad märgata uudseid võimalusi, et leida parim lahendus," ütles ta. Martin lisas, et kuna riiklikud eriplaneeringud võivad mõjutada piirkonna elanike harjumuspärast elukorraldus, on kohalike probleemkohtade esiletoomine terviklikuma plaani loomisel eriti oluline.

Avalikel koosolekutel osalenud inimeste hoiak uue maantee suhtes oli valdavalt positiivne. Kohalike toetavat suhtumist peegeldab ka hiljuti valminud Norstati uuring, millest selgus, et Haljala ja Kukruse vahelisse uude maanteelõiku suhtub positiivselt 81 protsenti Ida-Virumaa ja 84 protsenti Lääne-Virumaa inimestest.

Poolehoidu projekti suhtes kinnitasid ka septembris ja oktoobris toimunud piirkondlikud fookusgrupi vestlused kogukonna esindajate ning ettevõtjatega. Nendel toodi uue maanteelõigu peamiste väärtustena esile ohutum ja kiirem liiklemine. "Erinevates formaatides kogutud tagasiside kohalikelt on väga oluline, sest aitab esialgseid trassialternatiive täpsustada. Samuti esitati ettepanekuid täiendavate alternatiivide visandamiseks. Lõpuks on tähtis, et valmiv trassilahendus vastaks nii kohalikele kui ka riiklikele huvidele," rääkis Martin.

Nii avalikel koosolekutel kui ka fookusgrupi vestlustes kerkis esile mitu küsimust. Peamiselt puudutasid need trassikoridori alternatiividel või nende vahetus läheduses elavaid inimesi ja asuvaid elamuid. Samuti tunti huvi keskkonnaaspektide vastu ja uuriti, millist mõju avaldab uus maanteelõik põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtetele, kelle põllumaadele on kavandatud alternatiivid elamute vältimiseks ja kelle rasketehnika praegusel maanteel pidevalt liigub ning seda ületab. "Esialgsete trassikoridori alternatiivide tutvustamine on üks samm pikas protsessis ja soovime, et inimesed saaksid kogu eriplaneeringu koostamise vältel enda küsimustele võimalikult täpsed vastused. Kohtumised näitasid, milliste teemade selgitamisele peame tulevikus veel rohkem tähelepanu pöörama," märkis Martin.

Kohalike elanike aktiivne osavõtt avalikest koosolekutest annab märku soovist rääkida kaasa oma kodukohta puudutavatel teemadel. Teisalt pakub iga esitatud küsimus, arvamus ja ettepanek võimaluse projekti järgnevaid samme võimalikult tõhusalt planeerida. Martin lisas, et saadud tagasiside põhjal tehtud muudatustest trassialternatiivides on uuesti plaanis teavitada ka maaomanikke. Sealt edasi on praeguse ajakava kohaselt järgmine suurem etapp 2025. aasta teises pooles, mil eeldatavasti on võimalik tutvustada mõjude hindamise tulemusi.