Kolumn: digi

Kristjan Svirgsden. Foto: Virumaa Teataja

Tahtsin lõpetada. Lepingu. Elisaga. Vaatasin nende TV-kaardiga aastaid televiisorit. Aga enamikku ostetud programmidest ei näinud. Levi lihtsalt polnud. Lobil. Linnas jälle oli. Seega oli mugav kaarti kaasas kanda ja telekasse susata, kus parajasti juhtusid olema.

Tõsi, hind oli algul 7 raha. Aga ajapikku hakkas arvele lisanduma kiri, et vaatekoht Lääne-Virumaa. Ja hind oli tõusnud 12 rahani. Mind teavitamata. Kaardi eelis ju oligi see, et võid vaadata asukohast olenemata. Ei saa ju olla kahes kohas korraga? Aga hind keris, justkui mul oleks kaks kaarti. Interneti eest Tallinnas maksin niigi pool aega tühja.

Aga nüüd pandi Lobile klaasist internet. Ja tahtsin Elisast lahti saada. Läksin Rakvere Põhjakeskusesse nende uksele koputama. Nemad jälle, et ainult parandavad seal asju. Lepingut ei lõpeta. Aga! Kõige lihtsam on teha seda internetis. No muidugi! Kuidas ma ise sellele ei tulnud? Et neti müüja õiendab sinuga ikka netis.