Miljonid tsikaadid ja surnud isa fotoalbum

Franki (Margus Grosnõi) pingutus perekond päästa jookseb tühja, sest asjaolud on vahepeal muutunud. Pere – Franki vend Bo (Tarvo Sõmer), õepoeg Rhys (Rainer Elhi), vennatütar Cassie (Marion Tammet), vennanaine Rachael (Natali Väli) ja Franki kallim River (Laura Niils) – on jahmunud. Foto: Kalev Lilleorg

Lavastaja Peeter Raudsepp iseloomustab Branden Jacobs-Jenkinsi «Tsikaadide aega» («Appropriate», 2013): suurejooneline laia haardega ameerika psühholoogiline draama tragikoomilises võtmes. Igati adekvaatne.

Tuleb tunnistada, et minu jaoks ei ole selline määratlus ilmtingimata kutsuv, kahtlustan vist iga well-made play puhul manipuleerimise maiku. Ehkki mõistuslikult taipan, et olen napakalt subjektiivne, kuna nii näitlejatele kui ka publikule on osavalt maitsestatud lähisuhtelugu maiuspala.

Ka võrdlus Tracy Lettsi «Augustikuuga» tundus pigem pelutav kui peibutav. Olen näinud Priit Pedajase hittlavastust draamateatris Ita Everiga peaosas (2010) ning hiljuti Vene Teatris Artjom Garejevi jõulist teravat lavastust «August: Osage’i maakond» (2022). Muide, «Tsikaadide aja» teine vaatus kannab alapealkirja «Walpurgi öö», täpselt nagu Edward Albee «Kes kardab Virginia Woolfi?» teine vaatuski.