Algava hundijahi käigus tohib esmalt küttida 90 looma

Copy
Lääne-Viru ohjamisalas võib sel hooajal küttida kuus hunti.
Lääne-Viru ohjamisalas võib sel hooajal küttida kuus hunti. Foto: Marko Saarm

Meie maakonnas võib küttida kuus võsavillemit.

Huntide tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks peetava jahi käigus tohib esmalt küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis läheb hundil väga hästi ning hundi arvukus on võrreldes arvukusega kolmel eelneval aastal oluliselt suurenenud. "Praeguseks on meil keskkonnaagentuuri info põhjal kindlalt teada 27 huntide pesakonna olemasolu. Lumikatte saabudes andmestik täieneb ning seega on meil tõenäoliselt üle kolmekümne pesakonna," rääkis Kukk.

Paraku kaasnevad huntide arvukuse tõusuga ka probleemid. "Oleme ohjamiskavaga näinud ette huntide arvukuse hoidmise vahemikus 20–30 pesakonda, samal ajal hoides kahjustused kontrolli all. Kõrgema arvukuse korral liiguvad hundid uutesse piirkondadesse, kus elupaik ei ole nii kvaliteetne ja sellest lähtuvalt on ka looduslik toidubaas puudulik,ning seetõttu võivad põhjustada karjakasvatusele suuremaid kahjusid," kõneles Leelo Kukk ja lisas, et tänavu torkavad murdmiste poolest silma Valga ja Tartumaa, kus on murtud üle 160 looma.

Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimise ettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Limiit on läbi arutatud suurkiskjate koostöökogus.

Loomakasvatajate panus kiskjakahjuvastastesse ennetustöödesse on aasta-aastalt kasvanud. Näiteks 2015. aastal sai hundikahjude ennetamiseks rakendatud meetmete kasutuselevõtuks keskkonnaametilt hüvitist 15 loomakasvatajat, 2023. aastal samasuguste tööde eest aga juba 33 inimest.

Kindlasti peavad olema karja kaitseks suletud ja kindlad nii laudauksed kui ka väravad. Kaitseks karjamaal on vajalik korralik kiskjatõrjeaed, millel peab olema 5-liiniline elektrikarjus, mille alumine traat peab olema võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110–120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid oleksid korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Väga olulise lisagarantii hundirünnakute vastu annab tubli ja vastava väljaõppe saanud karjakoer.

Tagasi üles