Rakvere linn rikkus Ukuaru muusikamaja arendamisel vähemalt kahel korral head haldustava

Võimla 3 korterelamu ja Ukuaru muusikamaja juurdeehitise vahele jääb pisut rohkem kui 10 meetrit. Mõnedes korterites hakkab otsest päikesevalgust olema vaid tund ja 20 minutit ööpäevas. Foto: Ain Liiva

Asjaolu, et Rakvere Ukuaru muusikamaja juurdeehitis hakkab varjama naabermaja Võimla 3 osas korterites päikesevalgust, pidi teada olema juba 2011. aastal, mil kehtestati muusikamaja kinnistu detailplaneering. Eraldi juhtis projekteerija sellele probleemile linnavalitsuse tähelepanu 2018. aastal, mil hoone ehitusprojekti koostati. Kummalgi korral vastav info Võimla 3 korteriühistuni aga ei jõudnud.

Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru, mis hakkab koosnema Pauluse kirikusse rajatavast kontserdisaalist ning eraldi juurdeehitisest, paneb kõrvalmaja Võimla 3 korteriomanikke järjest rohkem muretsema. Kui omal ajal detailplaneeringuga tutvudes Võimla 3 elanikud probleeme ei näinud, siis päriselus hakkab juurdeehitise sein järjest rohkem varjama osa Võimla 3 korterite eest päikesevalgust.

​​Olukorrast lähtuvalt tegi linnavolikogu liige Eino Vaher linnavalitsusele ametliku arupärimise. Linnapea Triin Vareku vastuse resümee on, et ehitatud on vastavalt projektile ning kõiki dokumente on Võimla 3 elanikele tutvustanud ja viimased pole rahulolematust avaldanud.

​Virumaa Teataja nõutas linnavalitsusest välja hulga vanu dokumente ning tegi täiendavad päringuid nii praegusele abilinnapeale Kert Karusele kui ka aastatel 2009–2018 ametis olnud linnajuhtidele. Tutvunud varasemate dokumentidega, oli Kert Karus sunnitud tõdema: "Paraku on omavalitsus kahel korral rikkunud hea haldustava põhimõtteid. Võimla 3 elanikele on jäetud üheselt ja arusaadavalt selgitamata tõsine probleem, mis muusikamaja juurdeehitise rajamisega kaasneb."

​Saatan peitub protsessis nimetusega "insolatsioonianalüüs". Võõrapärane sõna "insolatsioon" tähistab ruumi otseselt paistvat päikesevalgust ja eluruumide puhul on kehtestatud nõuded, kui pikk peab insolatsiooniperiood minimaalselt olema, et elanikud tunneksid end hästi. Selleks on kaks ja pool tundi ööpäevas.

Projekteerija informeeris linna

​Toona veel Arvo Pärdi muusikamaja nime kandnud ehitise detailplaneeringut alustati 2009. aastal ja see kehtestati aastal 2011. Detailplaneeringu koostamisel arvestati samal ajal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursiga ja planeering kohandati vastavaks võidutööga. Paraku ei pööratud, vähemalt avalike dokumentide põhjal, detailplaneeringut menetledes insolatsioonile mingit tähelepanu.

"Vähemalt toonane linnaarhitekt pidanuks nägema, et Võimla 3 osa korteritega tekib probleem, kui võidutöö käiku läheb," lausus Kert Karus. "Kas see jäeti kahe silma vahele teadmatusest või sihilikult, et detailplaneeringu menetlemine ei veniks, seda ma tagantjärele öelda ei oska."

Abilinnapea Kert Karus otsib nüüd Võimla 3 elanikega kompromissi, aga kõik heade lahenduste rongid on ära sõitnud. Foto: Ain Liiva

​Karus selgitas, et insolatsiooni vähenemine on teatud olukordades aktsepteeritav, kuid see peab olema siis fikseeritud ka detailplaneeringus ja teist poolt peab igal juhul teavitama ning sõlmima sellega kompromissi. "Ja kindlasti ei ole sellised kompromissid tasuta," märkis Karus. "Kui hoone kasuks oleks seatud valgusservituut ja kannatava osapoolega sõlmitud kompromiss, oleks kõik seaduspärane. Paraku linn seda Võimla 3 elanikega ei teinud ja isegi sellest probleemist ei teavitanud. See on hea haldustava rikkumine. Insolatsiooninõue ei ole sõnakõlks. Valgus pole naljaasi, meie tervisele ja heaolule on väga tähtis saada ööpäevas teatud tundide hulk päikesevalgust. Selle puudumine võib viia haigestumiseni, raskematel juhtudel depressioonini."

​Valgusservituudi seadmine kajastunuks kindlasti ka Võimla 3 korterite kohta käivates kinnistusraamatu sissekannetes. Ja näiteks üks Võimla 3 praegustest korteriomanikest Auri Toomik ostnuks 2021. aastal sinna majja korteri hoopis teistel tingimustel, kui ta seda tegi.

​Kui detailplaneeringu menetlemisel võisid probleemid insolatsiooniga jääda kahe silma vahele tõepoolest teadmatusest, siis 2018. aastal, mil võidutöö põhjal koostati ehitusprojekti, oli teema päris kindlasti linnaametnikele teada. Sellele juhtis eraldi kirjas tähelepanu üks projekteerijaist, teavitades linnaametnikke väga konkreetselt: "Tegin insolatsioonianalüüsi Võimla tänav 3 esimese korruse problemaatilisele korterile. Vaadeldavas korteris väheneb insolatsioon rohkem kui 50 protsenti. Insolatsiooni kestus antud esimese korruse korteris on 1 tundi ja 20 minutit, mis ei vasta eluruumile kehtestatud nõuetele (2 tundi ja 30 minutit). Skeem näitab, et insolatsiooniga on problemaatiline ka teise ja kolmanda korruse korterites. Vähemalt on see nüüd teada ..."

"Kui see fakt ilmsiks tuli, pidanuks korterite omanikke kindlasti teavitama," kõneles Kert Karus. "Ühtki jälge teavitamisest ma aga dokumentidest ei leidnud."

​Keegi ei tea enam midagi

​Kõnealusel ajal oli Rakvere linnapea Marko Torm. "Kahjuks pole minul enam kui viis aastat linnavalitsuse tegemistest eemal olnuna võimalik taastada tegevusi sellise detailsusastmega, nagu küsitakse," vastas ta Virumaa Teataja päringule. "Ma ei tea inimest, kes suudaks. Vedasime tollal projekti suure tahte ja innuga ja parimate teadmiste ning oskuste pinnalt. Olen veendunud, et ka kehtestatud kordasid ja nõudeid järgides, sest linnavalitsuses töötab kogemustega ja motiveeritud ametnikkond. Võimalik, et tollased valdkondlikud juhid ja abilinnapead saavad aidata enama infoga."

Marko Torm oli Rakvere linnapea aastatel 2017–2019. Foto: Ain Liiva

​Paraku olid toonased abilinnapead oma vastustes veelgi tagasihoidlikumad. "Mina osalesin toona Pärdi muusikamaja projekteerimise esimesel töökoosolekul, pärast mida tolleaegne linnapea otsustas mind edaspidi mitte kaasata, ehkki jah olin valdkonna eest vastutav abilinnapea," ütles Neeme-Jaak Paap, kes peab abilinnapeaametit ka praegu.

"Kahjuks minul puudub info selle kohta, kas ehitusprojekti koostaja linnavalitsust teavitas kõnealusest probleemist," lausus teine toonane abilinnapea  Rainer Miltop. "Kuulusin rahvusvahelise arhitektuurikonkursi komisjoni, millise ülesandeks oli välja valida 137 esitatud töö seast võidutöö. Ehitusprojekti koostamine oli aga oluliselt hilisem tegevus ja sellega on minu teada tegeletud linnapeade tasandil."

2019. aastal, linnapea oli siis juba Triin Varek, esitas linn projekteerijale soovi suurendada juurdeehitise kõrguse kümnelt meetrilt 11 meetrile. Sellest otsusest teavitati nii ajalehes kui ka personaalselt Võimla 3 korteriühistut, kuid insolatsioonist polnud dokumendis juttu.

Detailplaneerimise ajal olid Rakvere linnapeadeks Andres Jaadla (2002–2009 ja 2010–2012) ning Rannar Vassiljev (2009–2010).

Jaadla pikema vastuse arupärimisele avaldame täismahus kõrvalloos.

Muusikamaja arhitektuurikonkursi võidutöö üks autoritest Kristiina Hussar rõhutas, et konkursitöö ja ehitusprojekt ei ole kunagi üks ühele samad, isegi kui need põhinevad samal algideel või kontseptsioonil. "Konkursitöö on tavaliselt algne visioon, mis esitleb ideed ja arhitektuurset taotlust, samas kui ehitusprojekt on tehniline dokument, mis viib idee ellu, arvestades erinevaid regulatsioone, standardeid ja praktikas teostatavust, ning arvestab tellija täpsustunud soovidega," selgitas ta.

Hussari sõnul hõlmab projekteerimisprotsess pikka ajaperspektiivi, mille jooksul võib esineda mitu arenguetappi ja muudatust. "Oluline on märkida, et antud juhul ei ole muudatused kindlasti põhimõttelised. Peale detailplaneeringu kehtestamist, täpsustavaid tingimusi ja kuue aasta tagust naabritele esitlemist ei ole hoone mõõtmeid muudetud," lausus ta.

"Samuti on oluline märkida, et nii konkursitöö kui ka selle edasiarendus on osa kogu protsessist. Arhitektid on tellija soovil teinud muudatusi, et tagada projekti kooskõla tellija ootuste ja vajadustega ning et lõpptulemus vastaks kõige paremini püstitatud eesmärkidele. Kindlasti ei ole ehitaja ehitanud hoonet kuidagi "suuremaks", sest seadusest tulenevalt on nõutav sõltumatu ehitusjärelevalve, mille käigus dokumenteeritakse kõik ehitusetapid ja nende vastavus projektile." 

Ukuaru muusikamaja juurdeehitist keegi muidugi lammutama ei hakka. "Otsime Võimla 3 elanikega kompromissi. Leppisime kokku, et kohtume uuesti kevadel, kui pilt on selgem ehk juurdeehitis täies mahus valmis," ütles abilinnapea Kert Karus. "Oleme ka võimaliku lahenduse osas juttu teinud, millega maja elanikud on nõus. Halb on see, et kõik rongid on ära sõitnud ja päikest me nende akendesse tagasi tuua ei saa, aga püüame olukorra kuidagigi paremaks muuta ja elanikele mingil moel hüvitada."

Andres Jaadla kommentaar

Andres Jaadla pidas Rakvere linnapea ametit aastatel 2002–2009 ja 2010–2012. Foto: Meelis Meilbaum

Kui ajas nii kaugele tagasi minna, siis peaks küsima kommentaari ka neil aastail linnapea olnud Rannar Vassiljevi käest ning riigigümnaasiumi hoone ehitamist eest vedanud linnapea Toomas Vareku* käest. Arvan siiani, et  riigigümnaasiumi ehitus praegusesse asukohta oli viimse kümnendi üks suurem arhitektuurne linnaruumiline viga Rakveres.

Riigigümnaasium oleks pidanud tulema Alar Kotli projekteeritud väärikasse Rakvere gümnaasiumi hoonesse, kus oleks saanud ühendada ajaloolise hoone ja nüüdisaegse õpikeskkonna. Nii oleks omaaegseks Vabaduse platsiks planeeritud linnasüdames valgust ja linnaruumilist avarust nii korteriühistutele kui ka mõlemale Alar Kotli arhitektuursele sümbolobjektile: Arvo Pärdi nimelisele muusikamajale ja Rakvere gümnaasiumile.

Täna varjutab ju ka uus gümnaasiumihoone Võimla 3 ühistut teisest küljest.

Kõik selle piirkonna planeeringu menetlused, niipalju kui neid viidi läbi minu linnapeaks oleku aastatel, käisid korrektselt vastavalt kehtinud planeerimisalastele õigusaktidele ning linlasi maksimaalselt kaasates ja informeerides. Paljuski just tänu sellele ettevaatavale linnajuhtimisele saame täna rääkida riiklikust kultuuriobjektist ja suurinvesteeringust – Arvo Pärdi nimelise muusikamaja kerkimisest Rakverre. 

Korteriühistu Võimla 3 juhatuse esimehega eelmisel nädalal kohtudes jäi mulje, et suhtlemispuudus linlaste ja korteriühistuga ning infopuudus on tekkinud viimastel aastatel. Viimati – nii väitis ühistu esimees – oli suhtlus linnavalitsusega 2017/2018 Marko Tormi juhitud linnavalitsuse ajal. Ja kahjuks ei ole ka tänane linna juhtkond alates ehituse algusest sisuliselt ühistu ega selle liikmetega suheldud. Asjad hakkasid liikuma pärast volinik Eino Vaheri sõnavõtte volikogus. Loodan siiski, et koostöös linna ja ehitajaga leitakse korteriühistu muredele lahendus.

*Toomas Varek oli Rakvere linnapea aastatel 2012–2013.