Tuntud vanasõna teab, et kelle king pigistab, küll see karjub. Viimasel ajal hakkab karjujaid rohkesti silma. Keegi postitab sotsiaalmeedias kokkajate gruppi oma õhtuse ahjuprae pildi ja kindlasti leiab mõni rahulolematu hing, mille kallal kobiseda.
Repliik: miks king pigistab?
Näiteks oli keegi härrasmees väga vihane sõna «triibuliha» peale. Ta ei põhjendanud, miks selline sõna teda niipalju endast välja viis, et ta võttis nõuks korduvalt pildi all kommenteerida ja postitajat solvata.
Teine inimene postitas loomagruppi kutsikate kohta kuulutuse ja jäi targutajate laviini alla. Pahased sõnavõtjad leidsid, et segaverelise koera kutsikad on tulevikus tõenäoliselt varjupaigas ja postitaja on väga vastutustundetu koeraomanik.
Postitaja selgitas väga täpselt, kuidas üllatuskutsikad hakkama pandi, ning ta polnud ju ise samuti välkkiire võõra isase koera külaskäigu üle rõõmus.
Näib, nagu oleks kommentaarium paha tuju väljavalamise koht. Kas siis läheb tuju paremaks, kui ollakse saanud kellelegi halvasti öelda?