Eesti Raudtee kuulutas välja hanke Tapa–Narva raudteeliini ehitustöödeks

Kõveraid õgvendatakse Tapa–Kadrina, Püssi–Kohtla ja Jõhvi–Oru jaamavahes. Foto: Ain Liiva

AS Eesti Raudtee toimetab aktiivselt Tapa–Tartu lõigu elektrifitseerimise ning õgvendustöödega, mis peaksid valmima 2025. aasta suve lõpuks.

Järgmisest aastast aga liiguvad tööd ka ida suunale ning välja on kuulutatud riigihange Tapa–Narva raudteeliini õgvenduste ja kapitaalremondi tarbeks. Pakkumisi oodatakse 17. detsembrini. 

"Eesti Raudtee eesmärgiks on järgneval aastal alustada ka Tapa–Narva raudteeliini töödega elektrifitseerimise ning piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h," kommenteeris AS-i Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Imre Reipõld. Selle saavutamiseks tuleb õgvendada liinile jäävate alla 1300 m raadiusega kõverad.

Tema sõnul õgvendatakse kõveraid Tapa–Kadrina, Püssi–Kohtla ja Jõhvi–Oru jaamavahedes, lisaks korrigeeritakse tee geomeetriat koos pealisehitise väljavahetamisega Kiviõli–Püssi jaamavahel ning tehakse kapitaalremont Soldina–Narva jaamavahel kokku mahus ca 10,5 km. Tööde tulemusena lüheneb raudteeliin 176,6 m võrra ning enim nihkub uus trass praeguse suhtes Püssi–Kohtla õgvendusel, kus nihkumine on umbes 411 m. Seitsmes jaamas asendatakse peatee pöörmed betoonil pöörmetega, mis võimaldavad jaamast kiiremat läbisõitu. 

Elektrifitseerimiseks vajalike eelduste loomiseks ehitatakse seitse jaama osaliselt ümber, märksõnaks on taaskasutus. Nimelt kasutatakse jaamateede rekonstrueerimisel peateest üles võetud materjali.

Lisaks rajatakse uusi raudteealuseid truupe, rekonstrueeritakse kaks raudteeülesõidukohta, paigaldatakse ohutuspiirdeaedu ning tõstetakse ümber ette jäävaid kommunikatsioone.

Liini suurimal, 3,2 km pikkusel Püssi–Kohtla õgvendusel, mis läbib RMK kinnistuid, alustati ehituse ettevalmistustöödega juba käesoleva aasta suvel, mil RMK tegeles trassi uues asukohas raadamisega. Põhilised ehitustööd on plaanitud aastatesse 2025 ja 2026 ning 160 km/h kiirust võimaldav elektrifitseeritud raudtee peaks valmima 2027. aastal. Ehitus jääb üheksa omavalitsuse haldusalale.