Riik annab Ida-Virumaal tühjenevate korterelamutega seotud probleemide lahendamiseks kaks miljonit eurot

Tühjenevaks korterelamuks loetakse vähemalt 18 korteriga elamu, milles on üle poole korterite kasutamisest loobutud, samuti väiksem elamu, kus üle kolme neljandiku korteritest on tühjaks jäänud. Foto: Kasper Mäe

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman allkirjastas käskkirja, millega antakse Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele tühjenevate korterelamutega seotud probleemidega tegelemiseks kaks miljonit eurot toetust.

Täielikult või suures osas kasutamata seisvad kortermajad rikuvad linnapilti, on ohtlikud ning nende hooldusega kaasnevad kohustused on omanikele sageli suuremad kui vara enda väärtus. Et neid probleeme lahendada, on soovinud tänavuses taotlusvoorus osaleda neli Ida-Viru maakonna omavalitsust: Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linn ning Alutaguse ja Lüganuse vald. Toetust soovitakse viieteistkümne tühjeneva või juba sisuliselt tühja kortermaja ümberkorraldamiseks või lammutamiseks.

"Parema elukeskkonna kujundamiseks Ida-Virumaal on tühjenevate korterelamute ümberkorraldamiseks antav toetus olulise tähtsusega meede, mis aitab omavalitsustel paremini juhtida elamumajandust," lausus regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. Lisaks on ministeeriumis välja töötamisel toetusmeede, millega soovib riik anda tõuke uute korterelamute ehitamisele maakonnas.

Projekti käigus selgitatakse esmalt selgete tühjenemistunnustega korterelamute sobivus ja vajadus nende ümberkorraldamiseks, sealhulgas korteriomandite tegelik kasutus, tehniline seisukord, väärtus, omanikud ning asenduskorteri vajadus senise korteri tegelikele kasutajatele. Teises etapis omandab kohalik omavalitsus korteriomandid ja lõpetab korteriühistu tegevuse, misjärel hoone lammutatakse ja kinnistu korrastatakse.

Tühjenevaks korterelamuks loetakse vähemalt 18 korteriga elamu, milles on üle poole korterite kasutamisest loobutud, samuti väiksem elamu, kus üle kolme neljandiku korteritest on tühjaks jäänud. Lisatingimus on, et hoone rekonstrueerimine ei ole sealjuures enam tehniliselt või majanduslikult otstarbekas.

Toetuse suurus saab olla kuni 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.