Hingeline kriis on kõige suurem vahetult pärast diagnoosi

Tartu ülikooli kliinikumi onkoloogid dr Kersti Kallak (vasakul) ja dr Elina Lehtmaa rinnavähipatsientidele jagatava lootuselille karbiga. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Rinnavähki diagnoositakse aasta-aastalt üha sagedamini ja see on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Positiivne on, et üha sagedamini avastatakse haigus esimeses staadiumis, mil terveks saamise tõenäosus on 98–99 protsenti.

Diagnooside hulga suurenemise taga on nii sagedasem haigestumine kui ka see, et käiakse rohkem rinnakontrollis ja seetõttu avastatakse kasvajaid rohkem. Mõistagi mängib rolli ka naiste kasvav keskmine eluiga. Rinnavähki haigestumus suureneb hüppeliselt menopausi järel,

50. eluaastates, aga paraku haigestuvad ka noored, mistõttu ei tohi eeldada, et rinnavähk noori ei puuduta, ja kaebuste korral tuleb kindlasti pöörduda kontrolliks rinnakabinetti.