Postkaart jääb neile

Marju Lina. Foto: Mikk Keis

Kunagi elasin Kastani puiesteel.

See tänavanimi on väga ilus, ja kuigi pealtnäha väike asi, tundsin sellest rõõmu. Ehkki ma vahepeal kolinud pole, on mu tänava nimi nüüd F. G. Adoffi. Kogu lugupidamise juures arhitekti vastu, kes on loonud Rakverre näiteks turuhoone ja praeguse SEB panga maja, tajun seni kahjutunnet, sest Kastani puiestee oli ilusam nimi. Mis vahet sel on, küsiks mõni. Pealegi asub puiestee nüüd nurga taga. Mine ja jaluta, mis sa muretsed.

Aga oli veel midagi. Kaugemalt tulnud sõbrad, kes köögiaknast pilgu välja heitsid, tunnistasid kadedalt: sul on siin miljonivaade. Päriselt oligi. Postkaardivääriline pilt, kuhu mahtusid Kolmainu kiriku torn, Eesti lipuga linnus ja Aqva, mis iseäranis õhtul roosakaslillalt ja kuldselt sirendas. Nüüdseks näen veel napilt linnust ja poolikut kirikutorni. Aqva on kadunud kibekiiresti rajatava elamu massiivse seina taha, sama teekond ootab linnust, seda võin ma juba kinnitada. Kui palju jääb näha kirikutornist, ei tea. Rist ehk.