/nginx/o/2024/11/07/16471431t1h8286.jpg)
Tallinna tehnikakõrgkoolis peeti juba viiendat korda Goldbergi masina ehitamise võistlust. Täpsust ja osavust nõudva ülesandega sai kõige paremini hakkama Kadrina keskkooli 8.a klassi võistkond.
Tehnikahuvilised Kert Kaldoja, Martin Kerov, Kaur Korkma, Romet Kuuskla ja Joosep Leego panid koos juhendaja Karl Meosega pead kokku ning hakkasid juba septembris ahelreaktsioonimasinat välja mõtlema. Esmalt valisid poisid paarides elemente, mida masinas kasutada. Neid pidi olema vähemalt kümme ning masin pidi töötama täpselt 30 sekundit. Kui aeg oleks jäänud alla 30 sekundi, poleks tiim tulemust kirja saanud. Kadrina meeskond oli timminud elemente nii täpselt, et võiduajaks tuli 30,038 sekundit. Teise koha pälvis Kuressaare ametikool 30,050 ja kolmanda Valga gümnaasium 30,927 sekundiga.
Poiste juhendaja, Kadrina keskkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Karl Meos kõneles, et võidutiimil oli masin juba koolis valmis tehtud ja ära proovitud. Reedel laadisid nad selle lahti võetud elemendid autokärusse ning sõitsid pealinna. Kõik osad olid korralikult kilega kaetud, sest niiskus teeb puidule ja papile liiga ning pärsib detailide liikumist.
Masina kokkupanek läks ludinal, ja samal ajal kui teised võistlejad alles palehigis oma masinaid ehitasid, oli Kadrina tehnikahuvilistel poolteist tundi vaba aega.
"Suurem osa masinast oli koos. See oli suur edu alus," kõneles Karl Meos ja lisas, et kolm ja pool tundi, mis masinate kokkupanekuks mõeldud oli, läks päris kiirelt.
Kadrina masina südamikus olnud suure ratta telge pidi näiteks täpselt seadistama. Kui ratas tuli kaldpinnast alla, veeres ta vastu tokki ning see käivitas järgmise reaktsiooni.
Masina tarvis oli valmis tehtud mitu eri pikkuses testpulka. Ühega oli aeg 31 sekundit – sellega sai aja kindlalt kirja. Sama meetodit kasutasid ka konkurendid ning viis aja kirja saanud võistkonda jäid kõik 0,6 sekundi sisse. Kadrinlased läksid riski peale välja ning täpse käega Joosep Leego lõikas pulka kahel korral lühemaks, et võimalikult täpne aeg kätte saada. "Ütlesin, et kui sa nii arvad, siis võta maha. Võttis – ja see tõigi edu," tunnistas juhendaja ja lisas, et võistluse tase oli väga kõrge.
Ajamõõtmine oli korraldajatel Karl Meose sõnul filigraanne. "Nad olid ise ajamõõtja ehitanud. See mõõtis tuhandiktäpsusega ja töötas laitmatult," avaldas kadrinlaste juhendaja tunnustust.
Poisid proovisid juhendaja sõnul oma masinat 30–40 korda, enne kui ajaga rahule jäid.
"Ütlesin poistele, et oluline ei ole masina suurus, vaid oluline on täpsus," kõneles juhendaja ja lisas, et Kadrina tiimil oli kõik välja arvestatud, kaldpinnad looditud ja paika pandud. Juveliiritöö, nagu õpetaja ise nimetas.
Karl Meose jutu järgi on juba siis tegu väga hea masinaga, kui kaks katset sellega õnnestuvad.
Tegelikult osales üheksa tiimi, kuid kõigil ei läinud korda teisele katsele pääseda. Kel jäi masin seisma, see ei saanud samuti aega kirja. "Eks meil oli õnne ka. Aga õnn soosib tugevaid," ütles juhendaja ja kiitis poiste põhjalikku kodutööd.
Esikohaga kaasnenud auhinna pärast tasus pealinna sõita küll. Juhendaja sõnul sai iga poiss elektroonikapoe kinkekaarte, tehnikakõrgkooli seljakoti ja nänni. "Poisid olid sillas. Suisa hõljusid põranda kohal," kirjeldas õpetaja osavate poiste võidurõõmu.
Võistluse eestvedaja, Tallinna tehnikakõrgkooli lektor Anneli Ramjalg väljendas rõõmu võistkondade loovuse ja pühendumuse üle. "Näha noorte tehnikahuviliste vaeva ja nutikust on tõeline rõõm. See võistlus toob esile andekuse ja kirglikkuse, mis on tulevikuinseneeria alustalad," ütles ta.
Võidumasin pandi Kadrina koolis teistelegi vaatamiseks välja. Nädala pärast võetakse see lahti ja selle elemente saab uuesti kasutada.