Vaade: kas uudishimu tapab kassi või ei?

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Järgmisel nädalavahetusel tulevad Rakveres Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Spordikeskuses saab näha täiuslikuks treenitud muskleid, mis spetsiaalse värviga veel rohkem esile tuuakse.

Sportlased näitavad valmistudes üles kannatlikkust ja järjepidevust. Selleks et olla tippvormis, tuleb süüa ja treenida õigesti. Vahetult enne võistlust on menüüst paljud toiduained täitsa välja jäetud, et lihased võimalikult hästi paista oleks. Vanaema juubelil jääb pidusöök ilmselt täiesti puutumata ning sportlane sööb karbist oma toitu, kus kõik toitained täpselt paigas.

Sellise distsipliiniga elu pole meelakkumine. Mõtlesin, et proovin nädalakese seda režiimi oma nahal järele. Eesmärgiks pole kaalunumbrit muuta ega muskleid pumbata. Lihtsalt olin uudishimulik ja tahtsin teada, kui lõbus elu fitnessisportlastel enne võistlusi on.

Praeguseks olengi jõudnud nädalaga umbes poole peale. Kolm trenni on tehtud, kolm veel ees. Söön treeneri antud kava järgi ja kasutan targa äpi abi, mis kõik arvutused minu eest ära teeb.

Kuidas siis seni läinud on? Süüa saab üllatavalt hästi, kõht pole kunagi tühjaks jäänud, kuigi leib-sai on menüüst täitsa läinud. Lahja singi ja juustuga riisigalett täitis hommikul kõhtu piisavalt ning esimese vahepalani vedas välja küll. Tundub, et menüü sobib. Kuigi kolleegid naersid, kui puhketoas banaani kaalusin.

Teine asi on lihasvaluga. Treener leidis juba esimeses trennis üles sellised lihased, mis pole varem taolist vatti saanud. Näiteks säärelihaste harjutus, kang turjal, muutis mu poolsandiks. Kõnnin nagu puujalg. Vähe sellest. Mingid ime­lihased on ka kaenlaaugu ja turja vahel. Lai selg, nagu treener ütles. Saime need ka koos triitsepsiga tulitama. Katsu siis sedasi trepist astuda või juukseid hobusesabasse kinnitada. Võibolla peaks õhtul üldse riietega magama heitma, sest äkki on homme veel hullem ja ei saa särkigi selga.

Ootan põnevusega nädala teist poolt.