"Aga rõõmu on kindlasti palju rohkem," kinnitab noor isa, Rakvere teatri näitleja. "Esimesel kahel elukuul olid beebil kõhumured, ta ei tahtnud ka kaalus eriti juurde võtta ning toita tuli teda kahe tunni tagant. Aga kui see aeg mööda sai, kaalu hakkas tulema ja laps pikemalt magama, on ette tulnud vaid mõni üksik rahutu öö."
Imre Õunapuu kirjeldab aega, mil praegu neljakuune Ariel oli kahenädalane, aga näitlejatöö viis värske isa paariks nädalaks kodust ära. "See oli kummaline tunne. Teadsin, et olen nüüd isa, aga et laps nii äsja sündinud oli, polnud see teadmine justkui mu luuüdisse veel jõudnud. Tagasi koju jõudes pidin end lapsele uuesti tutvustama," meenutab ta ning nendib, et sülelapse puhul on tema arvates asjad nii, et ennekõike on talle tähtis ema. "Kui on juhtunud nii, et beebil isa pole ja teda ei tulegi, piisab lapsele tõesti vaid emast. Aga isa on esmajoones vajalik lapse emale, et ema püsiks terve ja tugev. Kui emal on kõik hästi, siis küllap on lapselgi."