Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahastas 19 miljoni euroga Eestisse nelja biometaani tootmisjaama rajamist. Jaam tuleb Viljandi-, Saare-, Pärnu- ja Lääne-Virumaale.
Kohalasse tuleb biometaani tootmisjaam
Viru Biojaam OÜ rajab biometaanijaama Lääne-Virumaal Rakvere valda Kohala külla. Projekt sai 4 miljonit eurot toetust.
"Biometaani tootmine ühendab endas mitmed olulised aspektid: kasvuhoonegaaside heite vähenemine põllumajandussektoris, energiajulgeolek ning kohalikel ressurssidel toimiv ringmajandus. Rohegaasi tootmine on Eestis tõusuteel ja on hea tõdeda, et riigi tugi investeeringutoetuse näol annab arengule olulise tõuke," ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi bioressursside ja kliima valdkonnajuht Argo Peepson.
KIK-i energeetikavaldkonna projektikoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul hakatakse jaamades tootma biogaasi, mida on edasi võimalik kasutada biometaani tootmiseks, soojuse ja elektri koostootmiseks või transpordikütusena. Samuti saab biogaasi suunata maagaasivõrku või valmistada kääritusjääkidest väetist. "Eestis on hetkel kaheksa biometaani tootmisjaama. Neile lisandub nüüd neli uut, milles saab väärindada peamiselt põllumajanduslikku päritolu kõrvalsaadusi ja jääke ilma neid kaugele transportimata. Lisaks hakatakse uutes tootmisjaamades kasutama ainult taastuvenergiat ning biometaani aastane tootmismaht suureneb märkimisväärselt, 26 miljoni kuupmeetri võrra," lisas Noormaa.
Bioforce Viiratsi OÜ sai toetust 5 miljonit eurot, et rajada põllumajanduslik biometaani tootmisjaam Viiratsi alevikku Viljandimaal. Mereranna Põllumajandusühistu rajab biogaasijaama Tahula külla Saaremaal. Projekt sai toetust 5 miljonit eurot. Halinga OÜ sai toetust 5 miljonit eurot, et luua biogaasijaam Langerma külla Pärnumaal.
Toetust sai taotleda biometaani tootmisüksuse ehitamiseks või biogaasi tootmisüksuse ümberehituseks, et seda saaks kasutada biometaani tootmiseks. Taotlusvooru esitati kaheksa taotlust kogusummas 39 miljonit eurot.
Toetust antakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ja toetuse töötas välja regionaal- ja põllumajandusministeerium koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega.