Juhtkiri: petised ei väsi

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kõikvõimalikest petuskeemidest ja petukõnedest, -kirjadest on väga palju räägitud ja kirjutatud ning kohati on kummaline kuulda, et pea iga päev langeb ikka ja jälle keegi petturite orki.

Samas tuleb tunnistada, et petised käivad ajaga kaasas ning leiavad järjest kavalamaid nippe, mida kasutada. Ei pea olema üldse puruloll ega naiivne, et lõksu langeda. Kuna väga tihti saab lugeda, kuidas üks või teine on taas tuhandetest või lausa kümnetest tuhandetest ilma jäänud, jätkavad pätid hõlptulu lootes petukõnedega. Küll kuskilt ikka midagi kukub.

Kui kõik võõrad venekeelsed kõned kohe katkestada, on juba tunduvalt turvalisem. Südamerahuga võiks kõikidele võõrastele kõnedele «head päeva» soovida ja need kinni panna. Ei ole tarvis telefoni teel ka vitamiine ega aluspesu tellida.

Tegelikult toimetavad petised turumajanduse reeglite põhjal. Kuni leidub veel mõni orkilendaja, seni neid ka püütakse. Seejuures katsuvad petised olla «innovatiivsed» ja mõelda kogu aeg välja midagi uut, millega ohvritele ikka usutavalt mõjuda. «Nigeeria pärandusse» vaevalt enam keegi usub, aga omal ajal oli selliseidki.

Kuna petuskeemid uuenevad kogu aeg, pole ka ühte soovitust, et tehke nii ja ärge tehke naa. Ainus soovitus saab olla: kasutage enda tervet mõistust! Te ei anna ju oma raha, pangakontode ega muid tähtsaid andmeid esimesele tänaval vastu tulevale inimesele. Aga miks te teete seda siis, kui raha küsitakse anonüümses meilis, telefonikõnes või on küsija nn peigmees?

Mingis mõttes on petised juba võitnud ning Eesti pankadest, politseist ja muudest ametiasutustest teerulliga üle sõitnud. Jäme ots on nende käes: kui kodanik saab riigiametist või pangast teate, ei ole lugu nii, et äkki on tegu pettusega, vastupidi – väga suure tõenäosusega ongi tegu petukirja või -kõnega, ehkki jääb ka tagasihoidlik võimalus, et seekord on teade aus. Pole just meeldiv tõde, aga seda tunnistades on võimalus ohvriks langeda väiksem.