Aasta 1925 oli eelkõige kultuuriaasta

Virumaa Teataja esimene number ilmus 17. novembril 1925. aastal. Foto: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja esimene number ilmus 17. novembril 1925. aastal. Eesti oli sellal veel üsna noor riik, hakkas taastuma vabadussõjajärgsetest raskustest ning liikuma majandusliku ja poliitilise stabiilsuse suunas. Oli aeg, mil keskenduti kohalike omavalitsuste ja riiklike institutsioonide ülesehitamisele.

Sel aastal avati Rakveres skulptor Amandus Adamsoni valmistatud vabadussõja monument. Uksed tegi lahti Jaan Poska nimeline Rakvere linna avalik raamatukogu. Rakvere kütiselts kinnitas oma kodukorra, kus paljude jahti puudutavate punktide seas on ka järgmised. «Seltsimajasse ilmudes peab iga liige korralikult riides olema. Seltsi ruumides viibimisel peab iga liige end viisakalt ülaspidama; ei tohi ennast mõistuseta purju juua, viisakusevastaseid laulusid laulda, roppusõnu tarvitada ega üleüldist viisakat korda rikkuda.»

Kultuurielu oli Eestis sellel perioodil elav. Asutati kultuurkapital. Kirjanduses tegid ilma eeskätt Anton Hansen Tammsaare ja Friedebert Tuglas, esimesel oli lõppjärgus suurteose «Tõde ja õigus» I osa kirjutamine, teinegi sõitis loomingu kõrgperioodi laineharjal ning andis välja kogumiku «Hingede rändamine. Novellid ja miniatüürid». Helilooja Mart Saar kirjutas sel aastal mõned oma parimad teosed: klaveriteosed «Hetk E-duur» ja «Hetk G-duur. Pühendatud tütar Helile».

Tallinna konservatooriumis lõpetas esimene lend, kümme noort muusikut. Paljud allikad viitavad, et just aastat 1925 võib lugeda eesti pop- ja džässmuusika algusaastaks, sest rahvast asus hullutama Eesti esimene kutseline džässorkester The Murphy Band.

Igavikku lahkusid näiteks maalikunstnik Konrad Mägi, viiulimeister August Kristal ja jalgpallur Vladimir Tell, kes oli paar aastat varem teinud mängus Leedu vastu Eesti jalgpallikoondise läbi aegade esimese kübaratriki.