40 protsenti läänevirulastest väärikasse vanaduspõlve ei usu

Pensioniikka jõudes on Eesti meestel keskmiselt elada jäänud 15 aastat ja naistel 20 aastat. Foto: Raigo Pajula

40 protsenti Lääne-Virumaa inimestest ei usu, et nende praegused finantsotsused tagavad pensionieas soovitud elujärje, selgub LHV panga tellitud Norstati uuringust.

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul on surve Eesti pensionisüsteemile tugev. Pensionäride arv suureneb, kuid tööealiste oma väheneb. "Isegi tänast keskmist riiklikku pensioni on sotsiaalmaksu senise taseme juures keeruline säilitada. Ühtlasi aitab riigipension küll katta baasvajadused, aga iseküsimus on, kas see on tulevik, mida endale soovime. Peamised hoovad rahalise kindlustunde kasvatamiseks on iga inimese enda kätes ja Eestis on pensionisammaste näol selleks tulemuslikud võimalused olemas," rääkis Vallistu.

Samuti selgus küsitlusest, et 37 protsenti Lääne-Virumaa inimestest ei oska öelda, kas nende praegused finantsotsused tagavad toimetuleku pensionipõlves. Vallistu tõi esile, et tihti ei mõtle inimesed enda kapitalivajadusele enne, kui pensioniiga juba uksele koputab. "Rusikareegel on, et pensionieas kulub mugavaks äraelamiseks umbes 75 protsenti praegusest sissetulekust. Eesti riiklik pension küündib tulevikus analüüsidele tuginedes seevastu vaevalt kolmandikuni keskmisest palgast," avas Vallistu põhjuse, miks on oluline ka ise tulevikuks säästa.