Hundikaitsja Eleri Lopp on korraldanud välismaalastele karu- ja põdrajahte

MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp soovib keelata küll hundijahi, kuid samas organiseeris ta mõne aasta eest välismaiseid jahimehi Eestisse karusid ja põtru küttima. Foto: Marianne Loorents

MTÜ Eesti Suurkiskjad taotluse põhjal on kohus ajutiselt peatanud hundijahi. Samas on selgunud, et kõnealuse MTÜ eestvedaja ning praegu huntide eest seisev Eleri Lopp on varem tegelenud jahiturismi korraldamisega ja vahendanud oma firma OÜ Estonian Nature kaudu Eestisse jahimehi välismaalt.

Kinnitust on leidnud tõsiasi, et ameeriklasest jahimees, kelle Estonian Nature Lääne-Virumaale vahendas, lasi koos ühe Lääne-Viru jahiseltsiga mesikäpa ka maha ning Eleri Lopule kuuluv ettevõte tasus selle eest jahiseltsile 2000 eurot, nagu oli varem kokku lepitud. ​

Jahimees Argo Veskilt väitis Virumaa Teatajale, et suurkiskjate kaitsjat ja nende eest kõnelejat Eleri Loppu teab-tunneb ta juba aastate tagant ja seda põhjusel, et Lopp otsis jahiseltsiga, kuhu Veskilt kuulub, koostööd. Veskilt on enda sõnul koos Lopu vahendatud välismaalastest jahimeestega metsas käinud ja ameeriklasest jahimees küttis ühe sellise ettevõtmise käigus karu.

"Praegu Lopp minu teada jahiturismiga enam ei tegele – ju siis ei tasunud asi ärilises mõttes ära," lausus Veskilt. "Aga loodusvaatlusi, sealhulgas hundivaatlusi, korraldab ta minu teada edasi, ja mida rohkem on hunte, seda lihtsamalt neid näeb. Nii et äriliselt on talle huntide rohkus kasuks ja küllap ta siis selle pärast on ka hundijahi vastu," lisas ta.

Veskilt kirjeldas Virumaa Teatajale detailselt, kuidas 2016. või 2017. aastal võttis Eleri Lopp jahiseltsiga ühendust esmalt linnujahi teemal. Kuna selts sellega ei tegelenud, tehti pisut hiljem koostööd karu- ja ka põdrajahil. "Ma isiklikult nülgisin ja soolasin ameeriklase lastud karu naha ja saatsin selle Eleri Lopule, kes pidi ise selle ameeriklaseni edasi toimetama," rääkis Veskilt. "Jahiselts sai teenuse osutamise eest ka raha."

Eleri Lopp aga kinnitas Virumaa Teatajale, et sellised väited on laim ja vale. "OÜ Estonian Nature on minule kuuluv ettevõte, mis ei tegele jahiga," ütles ta. "Huntide kaitse ei ole kuidagi minuga seotud ettevõttele kasu toonud ja ei too ka tulevikus. Peamised kliendid on linnuvaatlejad Lääne-Euroopast. Väga üksikud on uurinud hundivaatluse kohta ja nendele olen ka öelnud, et tõenäosus Eestis hunti näha on väga väike. Eesti inimestele teen hundimatkasid eesmärgiga inimeste teadlikkust kasvatada."

Virumaa Teataja on näinud koopiat pangadokumendist, millest nähtub, et OÜ Estonian Nature on jahiseltsile raha üle kandnud. Samuti on alles meilid, mida Eleri Lopp ja jahiselts on vahetanud. Muu hulgas kohtab seal järgmisi lauseid: "Kas 15.9 (2019) saad võtta paar meest põdra jahile?", "20. kuni 26. oktoober (2018) on huvi karu ja põder, 2 meest, kas oleks huvi vastu võtta?", "Kas 15.-21.9 (2017) saaks karu ja põdra jahti ühele mehele? Palju see aasta lubadega? Kas see eelmine mees on oma karu kolbal järgi jõudnud?".

​Jahiselts edastas Eleri Lopule hinnakirja, kui palju üks või teine teenus maksab, ning Lopp avaldas imestust, sest 2000 eurot kütitud karu eest oli tema hinnangul soodne või väike hind. Kui palju välismaa jahimehed OÜ-le Estonian Nature maksid, pole teada. 

​Kirjavahetuses Virumaa Teatajaga väitis Eleri Lopp korduvalt, et jahimeeste jutt tema vahendatud jahtidest on laim. Ta avaldas soovi enne käesoleva artikli avaldamist sellega tutvuda, mida väljaanne talle ka võimaldas, kuid kokkulepitud ajaks ta oma kommentaare või täpsustusi ei edastanud.