/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
/nginx/o/2024/11/15/16486166t1h5998.jpg)
Kui huntidelt küsitaks, siis intelligentsete loomadena paluksid nad ilmselt enda teema ajakirjandusest maha võtta. Inimestega aga asjad nii lihtsalt ei käi: ühed koguvad rahvaalgatusele allkirju, nõudes huntide arvu piiramist, teised taotlevad hundijahi peatamist kohtu kaudu.
Nende ridade kirjutamise ajal on "skoor" selline, et MTÜ Eesti Suurkiskjad avalduse järel peatas Tallinna halduskohus hundijahihooaja ajutiselt 4. detsembrini. Raplamaalt alguse saanud rahvaalgatusel, millega nõutakse suurkiskjate arvukuse kontrolli alla saamist, oli aga reede, 15. novembri pärastlõunal 5282 allkirja.
Hundid, olgugi intelligentsed loomad, teevad oma tegusid aga edasi. Vähemalt avalikkuse ette jõudnud teadete põhjal murravad nad kari- ja koduloomi rohkem kui kunagi varem ja sotsiaalmeedias kirjutatakse tõsimeeli – eks hirmul ole ka suured silmad –, kuidas on nähtud 15-pealist hundikarja.
Vahetult enne ajutise keelu kehtima hakkamist jõudis üks võsavillem Päinurmes ka püssi ette jääda. "Lääne-Virumaa ohjamisalal minu teada väga suuri hundikarju pole, aga nende arvukus kasvab pidevalt," rääkis Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak. "Ida-Viru-
ja Viljandimaal on suuremad probleemid."
/nginx/o/2024/11/15/16486168t1h3e49.jpg)
Samas on hundid kariloomi rünnanud ka Lääne-Virumaal. Üks kummalisemaid rünnakuid toimus tänavu juunis Laekvere lähistel, kus hunt/hundid oli/olid tunginud aiaga piiratud koplisse ja murdnud seal 15–20 lammast. Esialgu peeti süüdlaseks ilvest, sest senise kogemuse põhjal murrab hunt vaid söögiks või hilissuvel ka kutsikate õpetamiseks, kuid Laekvere kandis olid lammastel lihtsalt kõrid läbi näritud ja neist polnud midagi söödud. Hilisem jälgede vaatlemine veeretas süü aga päris kindlalt siiski võsavillemile.
"Huntide saakloomade arv on vähenenud ja nende endi arvukus kasvanud," lausus Jaan Villak. "See on ka üks põhjuseid, miks nad järjest rohkem kariloomi ründavad. Metskitsedega on meie kandis lood päris pahad, ka põtru on vähem. Ega hunt rohtu ja võsa närima hakka, soovigu inimene mida tahes."
Metskitsi on Villaku sõnul lausa 80 protsenti vähem, kui oli veel mõne aasta eest. Nende vähenemise põhjustena nimetas jahimees maaomanike surve tõttu tekkinud üleküttimist, haigusi ja kitsedele ebasoodsate tingimustega talvi, nagu on olnud paar viimast.
Hundijahihooaeg kestab tavaliselt 1. novembrist veebruari lõpuni. Keskkonnaamet väljastas 90 looma küttimisloa. Lääne-Viru ohjamisalal tegutsevad jahimehed said kamba peale kuus luba, aga naabrite juurde Ida-Harju, Viru ja Ida-Viru ohjamisalale ei väljastatud näiteks mitte ühtki luba. Ohjamisalad ei kattu maakondade piiridega, Lääne-Viru ohjamisalasse kuulub näiteks ka osa Jõgevamaast.
"Tänu halduskohtu otsusele on jaht nüüd kuuks ajaks kinni ja ega ei teagi, mis edasi saab," tõdes Jaan Villak. "Ega keegi kevadel jahihooaega enam pikendama hakka. Ma tuletan meelde, et jahimeheks või -naiseks olemine on siiski hobitegevus, aga samas on meile küttimislimiitidega pandud kohustus. Ja mõne loomaliigi puhul on limiit väga suur. Näiteks sigade norm on nii suur, et hakka neid või sisse tooma – sigu lihtsalt pole."
:format(webp)/nginx/o/2024/11/15/16486169t1hac7c.jpg)
Jahimees ja karjakasvataja Argo Veskilt on üks neist, kes on huntide tõttu kannatanud – tema oli Laekvere lähistel murtud lammaste omanik. "Kui huntidele jahti ei pea, siis on neil hirm kadunud ja nad hakkavadki kariloomi järjest rohkem võtma," lausus ta. "Nad käivad karjaaedades nagu sööklas."
Veskilt ei usu, et hundijahi keelamine või piiramine midagi muudab. "Tuleb omakohus! Need 90 hunti lastakse nagunii maha, aga lihtsalt nii, et keegi teada ei saa. Ametlikku statistikasse nad sel juhul ei lähe, aga külade vahel ja karjaaedades tuiavad hundid lastakse maha, seda ma tean," rääkis ta.
:format(webp)/nginx/o/2024/11/15/16486167t1h3cc7.jpg)
MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige ja eestkõneleja Eleri Lopp ütles, et huntide huvide ja kaitse eest on ta seisnud viimased viis aastat, ja tõdes, et selle eest on ta sattunud ka verbaalsete rünnakute objektiks. "Ainult liigikaitsest ehk antud juhul huntide kaitsest rääkimise eest tembeldatakse sind kohe ametnike poole äärmuslikuks hundiromantikuks ja jahimeeste poolt oma ärihuvide eest seisvaks," lausus ta. (Vaata ka lisalugu – toim.)
"Esimene asi, mida meil on vaja teada, mis puudutab hunte ja ka teisi suurkiskjaid: nad on Euroopa Liidus loodusdirektiivi järgi kaitse all olevad liigid," jätkas Eleri Lopp. "Mitte ainult loodusdirektiiv ei kaitse kiskjaid, vaid ka Berni konventsioon. Meie MTÜ ei mõelnud neid kohustusi ja reegleid välja, need olid ametitele juba enne teada, ja väidan, et nende rikkumine toimus ja toimub kollektiivselt teadlikult."
Lopp kõneles, et MTÜ Eesti Suurkiskjad proovis ametitega koostööd teha ja nad suunata kiskjatega seonduvalt tegema teadustöid, mida pole siiani tehtud, ja suunata neid loodusdirektiivi järgima. Keskkonnaametil on tegemata vajalikud uuringud, mis tõestaksid, et hundi seisund on Eestis soodne. "Tegemata on populatsioonide pikaajalise säilimise ja elujõulisuse uuringud," lausus Lopp ja viitas mitmele teadlasele ning publikatsioonile, kus ollakse samal seisukohal, mis tema. "MTÜ Eesti Suurkiskjad on osutanud antud kaebustega kohtutesse tegemata jäetud tööle keskkonnaameti poolt, kuid ka sellele, et seadusi ja kokkuleppeid rikutakse," lisas ta.