Juhtkiri: talveks tuleb valmis olla

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Tali ei jää taeva ning kaugel ei ole esimene lumesadu ega isegi esimene advent. Ega muud saagi enne talve teha kui loota, et seekord ei tule talv inimestele ootamatult ja ollakse lumeks valmis.

Et äkki sel aastal ei keskenduta selgitusele, miks ei jõuta lund lükata, vaid tõepoolest suudetakse sellega hakkama saada nii, et hommikul pääsevad inimesed tööle, lapsed kooli ja lasteaeda. Kui on võetud kohustus ja saadud selle täitmiseks raha, siis on kodanikel põhjust eeldada, et lumi saab koristatud. Ja kui lumelükkajatel on probleeme, siis on mõistlik neist kõnelda, sest inimeste suhtumine on lahkem ja mõistvam, kui nendega tekkinud takistustest rääkida või häda korral neid koguni ATV või lumelabidaga appi kutsuda.

Paraku on elu näidanud, et igal aastal tuleb talv ootamatult, eriti autojuhtidele. Isegi kui käes on juba novembri teine pool ja loogika ütleb, et kohe-kohe võib maa valgeks minna, hakkab osa autojuhte suverehvidega uisutama ja rehvivahetustes on pikad järjekorrad. Või jääb mõni uljaspea suverehvidega liikudes lumesaju kätte ning nõnda võib üsna lühikese ajaga tekkida kaos.

Kui linnainimene ikka kuidagi poodi ja apteeki pääseb, siis maal elavatele inimestele võib lumerohkus tõelist peavalu valmistada. Nemad, sageli eakamad inimesed, peavad lootma kohalikule omavalitsusele või sahaga varustatud naabrimehele, vastasel juhul võib talv väga pikaks ja kurnavaks kujuneda.

Tõsi ta on, et talveks tuleb varuda kannatust. Inimene võib olla valmistunud, aga looduse vastu lõpuni ikkagi ei saa. Talvel ongi libe ja sellega peavad autojuhid sõitma asudes arvestama. Kui lund sajab, siis võibki seda ühel hetkel maas päris palju olla ning iga helbekese järele ei jõua ka sahamees. Ehk tuleks siis mõni sõit, mis hädavajalik ei ole, talvel üldse ära jätta? Selle asemel saab õues lumememme ehitada või lastega kelgumäele minna. Võidab tervis, võidavad kõik.