Kelle käes on tegelik võim?

Mare Rossmann. Foto: Erakogu

Sellisel teemal pidas Hõbeakadeemia sügissemestril loengu meediaekspert Raul Rebane. Oli väga huvitav kohtumine. Esineja jagas saaliga oma mõtteid ja tundeid ning illustreeris juttu emotsionaalsete slaididega. Oli võimalus kaasa ja ise edasi mõelda. Kohe alguses ütles esineja, et iga riigi ja rahva kõige suurem rikkus on inimesed, kes armastavad oma maad ja rahvast. Kogu järgnev loeng oli kinnituseks sellele, et Raul Rebane armastab Eestit ja on uhke oma Virumaa juurte üle.

Ma imetlen inimesi, kes ei oota, et keegi tuleb ja teeb nende elu huvitavaks ja elamisväärseks, vaid nad teevad seda ise. Mõtlen vahel, et kuidas nad jaksavad ja viitsivad pärast päevatööd tulla kokku ja tantsida rahvatantsu, laulda kooris, teha rahvateatrit, pidada kodukandipäevi. Nad tõstavad pidupäevadel lauad oma kodutänavatele, söövad head ja paremat ja lõbutsevad koos. Iga inimene tahab olla osa millestki suuremast.

Üks tuttav rääkis mulle, et tema kodukülast ei lähe keegi linna pooltühja autoga, vaid pakub küüti ka naabritele. Kui head toitu üle jääb, ei visata seda ära, vaid antakse neile, kellel rohkem sööjaid laua taga. On hea, kui kogukonnas on oma sädeinimesed, kes võtavad organiseerimise enda kanda ja innustavad ka teisi kaasa lööma. Mõtlen vahel, kui palju saaksid õpilased, õpetajad, lastevanemad ja kogukond laiemalt teha selleks, et õpilase jaoks olekski tema kodukool eliitkool.