/nginx/o/2021/12/13/14258643t1h55c0.jpg)
/nginx/o/2024/11/20/16497195t1hb4c6.jpg)
8. novembril hommikul helistati Tapa linnas elavale 72-aastasele Robertile. Vene keeles öeldi, et tema SEB pangakaart aegub kahe-kolme tunni pärast. Mehe probleemi lubati lahendama tulla talle koju.
Robert on volgasakslane, aga Volga ääres ta sündinud ei ole, vaid hoopis Kasahstanis, kuhu Stalini ajal küüditati tema vanemad. Nõukogude Liidu lagunemise järel pikalt Saksamaal metallitöölisena tegutsenud Robert kolis Tapa linna seitsme aasta eest, et olla lähemal õde Niinale. Tervis pole mehel enam kiita ja lisaks õe abile vajab ta sotsiaaltöötaja tuge. Robert räägib saksa ja vene keelt.
Samal päeval, 8. novembril tehti Robertile õigupoolest kaks petukõnet. Kell 10.07 helistas naisterahvas. «Ta väitis, et minu Elisa leping on aegumas, tuleb uus leping teha ja vaja on isikukoodi,» meenutas Robert. Helistaja saigi küsitud andmed. Kell 10.27 tuli kõne meesterahvalt, kes nimetas end SEB panga töötajaks ja andis mõista, et pangakaardi vahetamisega on kiire.
Juba samal päeval astus Roberti korterisse mees, kes tutvustas end SEB panga esindaja Semjon Babitšina. Mehel olid jalas mustad dressipüksid, seljas must kapuutsiga jakk, nägu kattis must sall. Kas «esindaja» näitas ka töötõendit? «Mitte midagi ei näidanud,» meenutas Robert ohates.
/nginx/o/2024/11/20/16497194t1h9812.jpg)
Robertil on aasta eest ostetud Samsungi nutitelefon. Võõras palus tema pangakaarti ja telefoni, et kanda raha üle uuele kaardile, toimetas midagi selles telefonis, helistas mingile naisele ja palus Robertil telefoni neli tundi mitte välja lülitada.
«Ta oli siin umbes nelikümmend minutit,» rääkis Robert. Lahkudes oli «esindaja» võtnud kaasa tema pangakaardi koos PIN-koodidega ja öelnud, et see on nüüd blokeeritud ning klient saab 11. novembril uue aktiveeritud kaardi.
See kõik oli ilus vale. Petturid asusid kiirkorras Roberti pangakontot tühjendama. Platvormi Vivid Money kaudu tehti internetipoe makse suuruses 1008 eurot. See läks arvelt maha juba kell 12.02. 5020 eurot kanti üle Diana Ruotsi nimelise naisterahva pangakontole märksõnaga «Palk».
Kell 13.15. sai Robert SEB pangalt SMS-i, et tehingud hakkavad ületama päevalimiiti, ehkki tema päevalimiit oli lausa 10 000 eurot. Paluti helistada panka või astuda läbi kontorist. Robert kohe ei reageerinud, küll tegid seda petturid. Kella 13.30 ja 13.57 vahel võtsid nad pangaautomaadist kuue väiksema summana välja veel 3500 eurot.
Me ei tea, kas väljapetetud summast on lootus vähemalt midagigi tagasi saada.
Niina
petta saanud Roberti õde
Kui Robert 8. novembril kell 16.18 SEB panka helistas, et SMS-i kohta küsida, selgus, et tema rahast tervelt 9528 eurot oli langenud petturite saagiks. Päris tühjaks neil pangakontot teha siiski ei õnnestunud.
Kuid kes on Semjon Babitš? Kui Robert ja ta õde Niina 11. novembril Rakveres SEB kontoris selgust otsimas käisid, öeldi neile seal, et sellist inimest pangas ei tööta. «Pangatöötaja vaatas arvutist järgi ja ütles meile, et ta on tegelikult Artjom Babitš, elab Kohtla-Järvel ja politsei juba jälgib teda,» selgitas Niina. Diana Ruotsi nimeline kasutajakonto leidub küll sotsiaalmeediaplatvormil Facebook, kuid pole kindel, kas tegemist on sama inimesega.
Kust õngitsesid kurjategijad välja Roberti telefoninumbri, sellest pole mehel ega tema õel aimugi. Ka ei tea nad, mil moel jõuti korteri ukse taha, sest kodust aadressi Robert enda sõnul 8. novembril kellelegi ei andnud.
Vaid pensionist elavale vanahärrale tähendab toimunu suurt kaotust. 11. novembril käis ta koos õe Niinaga Rakvere politseijaoskonnas kuriteo kohta avaldust kirjutamas. «Me ei tea, kas väljapetetud summast on lootus vähemalt midagigi tagasi saada,» kurtis Niina. Esialgu ootavad õde-venda vastust politseist. Võimalik, et nad pöörduvad ka Viru maakohtusse.
Kui Virumaa Teataja helistas numbritel, kust Robertile 8. novembril petukõned tehti, siis mõlemal korral võeti kõne küll vastu, kuid vastajad keeldusid oma nime ütlemast. Ühtlasi väitsid nad, et neil ei ole mingit pistmist Elisa ega SEB-ga.
Kerly Virk, politsei pressiesindaja:
«See juhtum on politseile teada, aga üksikasjade selgitamine võtab veel aega, et midagi täpsemalt kommenteerida.
Kuna kelmused pannakse üldjuhul toime välismaalt ning nendes kahtlustatavate vastutusele võtmine on seetõttu keerukas, on raha tagasisaamise tõenäosus reeglina madal. Küll aga on ka erandeid, nii nagu alles nädal tagasi oli, mil Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud tabasid ühe kelmustele kaasa aidanud mehe ning tal tuleb hüvitada kannatanutele ka tekitatud kahju.
Kelmuse eest näeb seadus ette rahalist karistust või kuni kolmeaastast vabadusekaotust.»
Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht:
«Saame kinnitada, et Elisa töötajad ei ole kliendile nimetatud kuupäeval helistanud, seega võis tõesti olla tegemist petistega, kes meie nime alt üritasid ligi pääseda kliendi andmetele.
Petukõnede lõksu langemise vältimiseks tuleks meeles pidada, et Elisa klienditeenindajad ei küsi kunagi kliendilt telefoni teel paroole ega PIN-koode. Elisa klienditeenindajad ei suuna kliente kunagi lepingut sõlmima kuskile mujale kui ainult meie ametlikku teenindusse või Elisa kodulehel asuvasse iseteenindusse.»
Kätlin Kukk, SEB pettuste ennetamise osakonna turbejuht:
«Kurjategijate eesmärk on saada ligipääs ohvri pangakontole, et seal tehinguid teha. Ligipääs on siiski võimalik vaid siis, kui ohver pettusega pimesi kaasa läheb ja ligipääsu ise näiteks Smart-ID päringu kinnitamisega annab. Seejuures ei tohi unustada, et PIN2 koodi kinnitamine on sisuliselt võrdne allkirja andmisega. PIN2 tohib sisestada ainult juhul, kui olete ise mõne tehingu teinud või toimingu algatanud ning soovite seda oma allkirjaga kinnitada.
Kurjategijad on tõepoolest läinud juba nii äärmuslikuks, et tulevad ise ohvri koju. Tavaliselt on petturil loodud ohvriga eelnev kontakt, näiteks telefonikõne näol, mille põhjal saadakse aru, kas ohver on valmis negatiivses mõttes «koostööks» ehk kas teda on võimalik pettuseks ära kasutada ning mil viisil. Samuti ei ole erandlikud juhtumid, kus ohvri nimel on võetud näiteks kiirlaene. Ka laenude võtmisel on tõsiasi see, et ohver on enda teadmata Smart-ID PIN-koode sisestades ise tegevusteks kinnitused andnud. 2024. aastal on tulnud ette ka juhtumeid, kus ohver on telefoniskeemi käigus müünud oma kinnisvara ning saadud sularaha kurjategijatele andnud.
Petturid kasutavad tavaliselt väljamõeldud nimesid ning näitavad usutavuse mõttes võltsitud ametitõendeid, olles siis näiteks võltspangatöötaja või -politseinik. Tihti kasutatakse võõraid kontosid ka teistelt ohvritelt saadud raha liigutamiseks, sest samal ajal on petturitel töötluses ilmselt kümneid, kui mitte sadu inimesi eri riikidest.»