Kuidas kaitsta veetorusid ja arvestit külmumise eest

Veetorusid tuleb talvel külmumise eest kaitsta. Foto: Erakogu

Alanud nädal tõi Eestisse esimesed miinuskraadid ning talv on peagi ukse ees, seega on praegu viimane aeg kontrollida, kas maja veemõõdusõlm ja torustik on külma eest piisavalt kaitstud. Tallinna Vee veemõõdujuht Ergo Põder jagas nõuandeid, kuidas ennetada probleeme ja muuta maja veesüsteem külmakindlaks.

«Varasemate külmalainete ajal on paljud majaomanikud olnud sunnitud tegema erakorralisi kulutusi, kuna digitaalsed veearvestid lakkasid töötamast, sest veemõõdusõlme paiknemisruum muutus liiga külmaks. Ilmade soojenedes sagenes aga soojustamata veetorude lõhki külmumine. Soojenedes hakkab vesi paisuma, mis viib torude lõhkemiseni,» selgitas Põder.

Selliste olukordade vältimiseks soovitab veemõõdujuht hoolitseda selle eest, et veemõõdusõlme ruumis ei langeks temperatuur alla +3 kraadi ega tekiks tuuletõmbust. Ruum peab olema korralikult soojustatud ja ideaalis ka köetav.

Kui veemõõdusõlm asub keldris, on oluline kontrollida, et kõik sealsed aknad ja uksed oleksid suletud, kuna tõmbetuul kiirendab torustiku külmumist. Samuti tuleks hinnata akende soojapidavust. Ühekordse klaasiga keldriaknad vajavad lisasoojustust, näiteks villa või penoplastiga katmist. Plastaknad või mitmekordse klaasiga aknad ei vaja täiendavat soojustust.

«Olukorras, kus veemõõdusõlme ruumis on miinuskraadid ja veetarbimine on väike või puudub üldse, ei pruugi torude isolatsioon üksi külmumise eest kaitsta. Sel juhul on võimalik kasutada isolatsioonimaterjalide alla paigaldatud küttekaablit. Kui ruumi temperatuur püsib üle +3 kraadi, pole küttekaablit vaja kasutada,» selgitas Põder.

Spetsialist soovitas veetorude isolatsioonimaterjali paigaldada vähemalt 9 millimeetri paksuselt, sest nõnda kaitseb see torusid ka suvel kondensatsiooni eest – kondensatsioonivett peetakse mõnikord ekslikult ka torustiku lekkeks.

Suvemajades ja maakodudes, kus talvel ei elata ja kütet pole, soovitas spetsialist vee liitumispunktist kinni keerata. «Selleks tuleb võtta ühendust kohaliku veeteenuse pakkujaga, kes sulgeb vee liitumispunktis ja eemaldab veearvesti. Pärast seda tuleks avada kõik kraanid, et vesi saaks torustikust välja voolata, sest külmumisel tekkiv veeavarii võib põhjustada suurt kahju,» andis ta nõu.

Torustiku üldine seisukord mängib samuti külmakindluses tähtsat rolli. Vanade, roostes või vigastatud torudega kaasneb suurem külmumisrisk. «Läbi roostetanud torustik on habras ja võib kergesti puruneda. Kõige tundlikumad kohad on tihti silmale nähtamatud, näiteks keermed ja liitmikud. Kui spetsialist soovitab torustiku rekonstrueerida, tasub seda kindlasti teha,» kõneles Põder.

Juhul kui torustik on külmumas, soovitas Ergo Põder vaid lühiajalise abinõuna jätta veekraan pisut lahti, et vesi liiguks, mis vähendab torustiku läbikülmumise kiirust.

Kui vesi on torus juba jäätunud, tuleks esmalt lahti võtta kergesti eemaldatavad toruliitmikud, et sulamisel oleks veel ruumi paisuda ja torust välja voolata. Kui liitmikke lahti ei ühendata, võib see viia torustiku purunemiseni. See kehtib ka kevaditi, kui soojus hakkab külmunud torustikku sulatama. Ulatuslikuma külmumise korral tuleks pöörduda professionaalsete torutööde tegijate poole.