Päästjate ametiühingu vastulause päästeameti peadirektorile Margo Klaosele

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisik Kalle Koop. Foto: Erakogu

20. novembri Virumaa Teataja artiklist "Päästeameti peadirektor: kahjuks pole meil võimalik päästjaid juurde palgata" võis jääda ekslik mulje, nagu oleksid päästjate ametiühingu tõstatatud peamised tööaja muudatusega seotud probleemid leidnud lahenduse. Probleemid ei ole lahendatud, miks muidu päästjad nii tulihingeliselt protesteerivad.

Samuti pole võimalik nõustuda päästeameti peadirektori Margo Klaose väite ning loodud muljega, nagu oleks kaks korda kuus 12-tunniste töövahetuste rakendamine hädavajalik ja vaata et ainuvõimalik lahendus päästeameti personaliprobleemidele.

Selleks et oleks võimalik nõustuda päästeameti kavandatava valveteenistujate tööaja muudatusega, oli ja on Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingul (EPTAÜ) kaks (põhi)nõudmist.

1. Tööaja muudatusega peab kaasnema vastav palgatõus. Nõudmine on täitmata.

2. 12-tunniste valvevahetuste arv kalendrikuus peab olema täpselt piiritletud. Nõudmine on täidetud.

Kui eelnevad kaks olid EPTAÜ n-ö põhinõudmised, siis lisaks neile juhtisime tähelepanu mitmetele muudele tööaja muudatusega kaasnevatele probleemkohtadele, seal hulgas päästjate palkade kahanemise ohule. Kuid erinevalt hr Klaose väidetust polnud kindlasti tegemist ametiühingu peamise probleemi ehk siis põhinõudmisega – neid oli kaks!

Niisiis, lisaks eelnevale eksitavale väljaütlemisele on täitmata ametiühingule kõige olulisem, esimene põhitingimus: tööaja muudatusega peab kaasnema vastav palgatõus.

Teatavasti lubasid poliitikud päästjatele 2023. aastaks Eesti keskmist palka – seegi lubadus on täitmata. Palgalubadus anti 24-tunniste töövahetuste tingimustes, seda ei seotud tööaja muutmise ega muude reformidega. Eelnimetatud põhjustel on igati õigustatud päästjate ootus, et kuni palgalubadust pole täidetud, püsib ka 24-tunnine tööaeg. Päästeamet on sellest ootusest teadlik. Eelneva foonil olnuks päästeametist väga kohatu nimetada ühe valvevahetuse ära jäävate öötundide tasu (ca 18 eurot kuus) päästjate põhipalgale lisamist palgatõusuks, kuna oma sisult on tegemist vaid palgaarvestuse põhimõtteid muutva raamatupidamislik-tehnilise käiguga. Just seda viimast kinnitas kõnealuses artiklis ka peadirektor ise, vastates ajakirjaniku küsimusele: "Tööaeg ja töötasu jäävad samaks." Seda öeldes lükkas ta üheselt ümber iseenda hilisema väite, nagu oleksid nn ametiühingu peamised probleemid lahendatud. Selguse huvides rõhutame veel kord: ametiühingu kõige peamisemaks probleemiks – n-ö põhinõudmiseks – oli, et tööaja muudatusega peab kaasnema vastav palgatõus. Ja see nõudmine on jätkuvalt täitmata. Vastupidist väita on eksitav.

Siit edasi peaks olema igati mõistetav, miks päästjad tööaja muudatusega ei nõustu, selle vastu allkirju koguvad ning valjuhäälselt ja tulihingeliselt protesteerivad.

Mis puudutab päästeameti personaliprobleeme, siis neile on 12-tunniste töövahetuste kasutusele võtmisest paremaidki lahendusi, kuid kahjuks pole siingi ametiühingu arvamust kuulda võetud. Samas arutelud veel käivad ja loodetavasti olukord muutub.

Vältimaks töötüli, pakkus ametiühing kompromissina, et võime nõustuda 12-tunniste töövahetuste kaks korda kuus rakendamisega, kui päästjatele tagatakse vähemalt Eesti keskmine palk: suurusjärk, mida meile tegelikult lubati juba 2023. aastaks ja 24-tunnise tööaja tingimusel. Käesoleva ajani pole päästeamet kompromissiga nõustunud.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisik

Kalle Koop