Nädala kaja: avalik kiri lume kaitseks

Marju Lina Foto: Mikk Keis

Saabus lumi. Mitte sugugi ootamatult, ehkki nii armastavad väita need, kellele see sobiv vabandus on.

Omavalitsustegelased, kelle asi on sahad välja ajada, sõidukijuhid, kel peas veel suvi ja seetõttu pole ka auto talviselt varustatud … Ei tulnud lumi äkitselt. Meedia kihas tuisuhoiatustest mitu päeva.

Ning üldse on lumele midagi süüks panna ääretult kohatu ja ülekohtune. Lõppude lõpuks väidetakse innukalt – jälle sobival kohal –, kui hirmsasti meeldivad meie inimestele valged jõulud ja kui kohutav on Taimi Paljaku kuulutus, et lumiseid pühi oodata ei maksa, ja millisel imelisel Maarjamaal me elame: neli aastaaega!

Lumi on imetore nähtus. Et kaht ühesugust lumehelvest ei leidu, võib olla tõsi, ehkki Inglismaal keemiaõpetaja ametit ja poppi teadusblogi pidav Andy Brunning väidab, et on neid hoolikalt katalooginud ja teab, et helbeid on 35 liiki. Sama tore fakt on see, et kui inuittidel olevat lume teemal eri sõnu 50 ringis, siis šotlased on lati kergitanud hoopis kõrgemale: kui Glasgow‘ ülikoolis koostati šoti keele ajaloolist sõnastikku, loeti lumeteemalisi sõnu kokku 421. On meilgi lumi, lörts, tuisk ja räitsakad ja ega šotlastegi sõnad lihtsalt lume sünonüümid ole, aga uhke lugu ikka. Šotlastel olevat ilmaga ka väga pikk ja tähtis suhe, neil pidi ilmselt iga väiksema erisuse kohta oma sõna olema.

Lumi, eriti kui see on kerge ja kohev, annab võimaluse ka vähem müra kuulda. Mida rohkem lund langeb, seda vaiksemaks jääb. Sest värske lumi neelab helid endasse. Uskumatuna tunduv väide, et viiesentimeetrine lumekiht summutab koguni 60 protsenti mürast, on aga tõsi. Valged jõulud – vaiksed jõulud.

Jõulude kohta veel midagi. Kohtusin sel nädalal lapsega, kes igatseb jõuluvanalt võlukeppi. Suurim soovidest, mida ta selle abil täita loodab, on see, et perekond oleks rohkem koos. Jah, me kõigi pered võiksid olla rohkem koos. See on ilus soov.