Nädala lind ⟩ Laanepüü

Laanepüü oksal. Foto: Peter Lind

Laanepüüde elus on sügis huvitav aeg. Just nüüd leitakse endale paariline kogu järgks aastaks ning jaotatakse territooriume.

Pesitsemiseks läheb nagu kõigil lindudel ikka kevadel, aga krundid ja paarilised jagatakse sügisel.

Sabad lehvikuna laiali, jooksevad laanepüükuked siristades üksteise järel ja tõestavad oma vägevust. Ise pole nad tuvistki suuremad, üksnes jässakama kehaga. Meie kõige väiksemad kanalised. Ja nagu nimetuski ütleb, leiab neid laantest. Põldudelt, parkidest ega aiast ei leia. Lemmikmetsadeks on noorte kuuskede rohked segametsad, ka männi-segametsad ja soised metsad.

Püüsid kutsutakse Lõuna-Eestis püvideks ning see olevat meil üks vanemaid linnunimesid üldse. Eks laanepüü ongi meil tõeline põlisasukas, ja pealegi paigatruu. Aasta ringi saavad nad meie metsades hakkama, soojema kliima vastu puudub neil igasugune huvi. Kui vaadata laanepüü saksa- või ingliskeelset nimetust, mis on vastavalt Haselhuhn ja hazel hen, võiks arvata, et nende elupaik on hoopiski sarapikes või on nende põhitoiduks pähklid, kuid vähemalt Eestis neil sarapikega otsest seost pole.