Vaade: kas haridusminister kraamib juba sahtleid?

Aivar Ojaperv. Foto: Ain Liiva

Käesolev nädal on kohalike omavalitsuste volikogudes n-ö haridusleppe nädal. Enamikus neist toimuvad korralised volikogu istungid ja pea kõikjal on üheks päevakorrapunktiks arutelu haridusleppega ühinemise või mitteühinemise üle.

Avalikustatud eelnõudest loeb välja, et vähemalt Lääne-Virumaal lastakse see lepe põhja ehk KOV-id pole nõus sellega ühinema. Sama sünnib kõikjal Eestis.

Tänavu suvel ütles haridusminister Kristina Kallas Delfile, et kui aasta lõpuks hariduslepet ei sünni, astub ta tagasi. Poliitikud on küll pahatihti oma sõna peremehed: tahavad, annavad sõna, tahavad, võtavad selle tagasi. Aga praegu on küll meeleolud KOV-ides sellised, et haridusminister peaks sahtleid kraamima asuma. Jutt pole ju paarist-kolmest jonnakast omavalitsusest, kes ei taha lepet allkirjastada, vaid ikka enamikust.

Millal see õpetajate streik meil oligi? Jaanuaris juba. Alates streigi esimestest päevadest hakkas ministeerium rääkima haridusleppest ja nüüdseks on selle koostamiseks kulunud kaugelt üle poole aasta. Tundub, et ei lähe nii nagu tavaliselt, hoopis veelgi halvemini läheb – see lepe ei sobi mitte ainult osale, vaid ei sobi peaaegu kellelegi. See tähendab, et ministeerium on ühe asja peale üle poole aasta kulutanud meeletult ressurssi ning tulemuseks on väga palju kisa ja üldse mitte villa.

Tundub, et ei lähegi nii nagu tavaliselt, hoopis veelgi halvemini läheb.

Üks, mida KOV-id leppele ette heidavad, on asjaolu, et valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegias ei ole plaanitud õpetaja palgakasvu ega karjäärimudeli lisa­rahastamiseks täiendavaid finantse, ning leppe põhjal veeretatakse need kulud KOV-ide kaela. Kas, kes ja kus nende finantsidega tegelema peaks, on ebaselge isegi valitsuses, liiati veel siis kõrvaltvaataja jaoks. Postimees kirjutas hiljuti, kuidas haridusminister, rahandusminister ja peaminister ajavad sel teemal kõik eri juttu.

Normaalses maailmas astuks haridusminister sellises olukorras pöördumatult tagasi. Ja valitsusjuht vaataks peeglisse, kas koalitsiooni selliste möödarääkimiste juures ikka on võimalik säilitada.