Uuring: kaitseväe kohalolek avaldab positiivset mõju eeskätt taristule

Tapa linnas on kaitseväe linnaku liitmine kaugküttesüsteemiga aidanud hoida toasooja hinda taskukohasemana, pakkudes pikaajalist kasu nii kaitseväelastele kui ka kohalikele elanikele. Foto: Elmo Riig

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringu põhjal mõjub kaitseväe kohalolu Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa piirkonnas positiivselt eeskätt taristule.

Kaitseväe kohaloluga piirkondades on perioodil 2019–2023 suurenenud kõvakattega avalikus kasutuses olevate teede hulk 107 kilomeetri võrra. Kui kaitseväe kohaloluta kontrollgrupi piirkondades on samal perioodil avalikus kasutuses olevate kõvakattega teede hulk suurenenud 80 kilomeetrit, siis kaitseväe kohaloluga piirkondades on 27 kilomeetri ehk kolmandiku võrra rohkem teid suudetud kõvakatte alla viia.

«Kaitseväe tegevusel on kohalikele piirkondadele mitmeid mõõdetavaid mõjusid, mis ulatuvad tugevamalt spetsialiseerunud majandusest kuni taristu arendamiseni,» sõnas RAKE analüütik Allan Allik. Näiteks on tema sõnul Tapa linnas kaitseväe linnaku liitmine kaugküttesüsteemiga aidanud hoida toasooja hinda taskukohasemana, pakkudes pikaajalist kasu nii kaitseväelastele kui ka kohalikele elanikele.

Uuringu andmetel puudub kaitseväe kohalolekul mõju rahvastiku muutustele. Näiteks Tapa piirkonna rahvaarv on aastatel 2009–2023 kahanenud 8 protsenti, samal perioodil kahanes Tapaga võrreldud Põhja-Viljandimaal, kus kaitseväe kohalolu puudub, rahvaarv 10 protsenti.