Kommentaar: üürileandja või üürnik – kes peab kindlustama üürikodu?

Üürileandja või üürnik – kes peab kindlustama üürikodu? Foto: Toomas Huik

Küllap on kõik kuulnud tuttavatelt või meediast lugusid üürnikest, kes pole üürikodu kunagi koristanud, hullematel juhtudel on ka rõdul lõket teinud, lubanud lemmikloomal ühte tuba kempsuna kasutada või on korteri lausa segamini peksnud. On ka juhtumeid, kus üürnik on jätnud vannivee jooksma ning seetõttu on kahjustusi saanud ka alumise naabri korter. Mis aga juhtub siis, kui korteris käivad vargad ning viivad kaasa tehnika ja väärisesemed?

Parimaks kaitseks on kombinatsioon üürileandja ja üürniku sõlmitud kindlustuslepingutest ehk kindlustama peaksid mõlemad pooled, sest kummalgi on erinev vastutus ning kindlustuse vajadus. Omanik saab kindlustada kinnisvara, samuti kodu siseviimistluse, sisseehitatud köögimööbli, vannitoa­mööbli, vaibad, kodutehnika ja muud esemed, mida korteris kasutatakse.

Lisaks on omanikul võimalik end kaitsta üüritulu kaotuse eest. Selle kindlustuskaitse kasutamise vajadus tuleb päevakorda suuremate kahjude puhul, mis segavad igapäevast elu sedavõrd, et üürnik ei saa remondiperioodil üüripinnal elada ning seetõttu ka üüri tasuda. Sellised olukorrad võivad juhtuda näiteks vannitoa või köögi ulatuslike kahjude puhul.