Saada vihje

Kaevandusmuuseumi põgenemistuba pakub Ida-Virumaal uut parimat seiklust

Copy
Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel.
Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. Foto: Kohtla-nõmme

Ida-Viru turismiklastri iga­aastase parima uue seikluse konkursi võitis seekord Eesti kaevandusmuuseum oma põgenemistoaga «Lõhkeainelao lõks». Tegemist on kaheksa meetri sügavusel maa all pakutava adrenaliinirohke seiklusega. Rahva lemmikuks valiti rahvahääletuse tulemusena kokkamine ühes peakokaga Toila Mererestos. Tegemist on eksklusiivse gurmeekogemusega, mille külastajad saavad koos peakokaga süüa tehes.

Parim rahvusliku mälu ärataja on virtuaalne ajarännak «Oru lossi sisemine ilu» Blue­ray OÜ-lt ning eheda elamuse ja parima giidi tunnustuse sai linnaseiklus Narvas «Elu piiril», kus giidiks on Denis Bjorkland. Parim ajastutruu seiklusrännak on «Salapärane Sillamäe – linna varjatud ajalugu», mille on kokku pannud Sillamäe muuseum.

«Teadlik tootearendus on turismis ülioluline. Külastajad ootavad pidevalt uusi ja põnevaid põhjuseid, miks piirkonda naasta, ning konkurss «Parim uus seiklus» on just see, mis hoiab Ida-Virumaa turismi pidevas arengus,» ütles Ida-Viru turismiklastri turundusjuht Hanna Villberg.

Parim uus seiklus selgub igal aastal žürii abiga ja aasta-aastalt on selle liikmed üha suuremas kimbatuses, sest konkursile esitatud seikluste tase tõuseb pidevalt. Auväärt žürii, kuhu kuulusid Rein Sikk Maalehest, Sirle Sommer-Kalda Põhjarannikust, Piret Koodi Visit Estoniast ning Pille Sööt ja Anu Kõrge SA-st Ida-Viru Ettevõtluskeskus, sai võimaluse osaleda üheksas seikluses ning seejärel pidi langetama raske otsuse, leidma parimatest parima, mida võidutiitliga tunnustada.

Võiduidee autoriteks on väga innukad Toila valla noored, kes ise olid kaevandusmuuseumile oma ideed pakkunud.

«Nad väitsid, et igal pool Eestis on põgenemistoad, aga meie piirkonnas pole ühtegi. Ja nii sai see idee koostöös muuseumiga ka ellu viidud. On eriliselt hea meel tõdeda, et kohalikud noored soovivad luua piirkonda lisaväärtust ning panustavad seiklusatraktsioonide loomisesse,» rääkis Etti Kagarov Eesti kaevandusmuuseumist.

Tagasi üles