Aasta muld 2025 on klibumuld

Mullapäeva tähistati 15. korda. Pilt on illustreeriv. Foto: Madis Veltman

15. mullapäeval kuulutati neljapäeval 2025. aasta mullaks klibumuld. Klibumulla määratlus «lutsukividega rannapiiga» kannab sõnumit tema olemusest ja paiknemisest. Klibumuld on rähkmuldade alamliik, mis on välja kujunenud praeguste või endiste rannikualade karbonaatsel, peamiselt klibust koosneval lähtekivimil. Klibuks nimetatakse ümardunud servadega väikseid lapikuid kive, mis oma kujult sobivad lutsuviskamiseks.

Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover ütles, et sellised mullad on väga õhukesed, selgelt eristatava huumuskihita ja väikese viljakusega. Klibumullad on levinud peamiselt looduslikel aladel, kus ülekaalus on hõre lubja- ja kuivalembene taimestik. Põllu- ja metsamajanduseks need mullad sobilikud ei ole. Kõige suurem on klibumuldade osakaal Lääne-Eesti saartel, kus kitsaste rannavallide kõrval kohtab ka avaraid klibuseid rannatasandikke. Nad moodustavad vähem kui 0,2 protsenti Eesti mullastikust.

Eesti Mullateaduse Seltsi korraldatava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.