Tere jälle, vahva piparkoogimehike!

Piparkoogimehike (Märten Matsu), Pipar (Jaune Kimmel) ja Sool (Imre Õunapuu). Foto: Kalev Lilleorg

Miks hüüatan ma «Tere jälle!», kui Piparkoogimehike on Rakvere teatri laval ometigi ahjusoe ja äsja küpsetatud?! Sest seda David Woodi näitemängu ei ole minuealisel võimalik vaadata, ilma et ärkaksid nostalgilised mälupildid Ivo Eensalu lavastusest Draamateatris 1991. aastal.

Muidugi polnud ma enam kaugeltki laps, aga kui lastelavastuses osalevad niivõrd isiksuslikud näitlejad nagu Ita Ever (Vana Teepakk), Juhan Viiding (Herr Kellakägu) ja Jüri Krjukov (Hiir Ülbe Kutt), läheb see mäng korda igas eas ja iga kell! Et Eensalu lavastas «Piparkoogimehikese» samal laval uuesti 2009. aastal, oli mälust peaaegu pühitud ...

Eili Neuhausi lavastus on lastesõbralik, mänguline, lõbus ja liikuv; Reili Evarti kujundus ja iseäranis kostüümid pilkupüüdvad, meeleolukad. Proloogis langeb valgusvihk köögiriiulile, nii nagu seda näeb inimsilm. Nende tegelaste jaoks, kes südaööl köögis oma pidu hakkavad pidama, on see hoopis suurem maailm. Suured inimesed ilmuvad vaid häältena, Silja Miks ja Velvo Väli vahendavad kuuldemängulist osa ilmekalt.