Repliik: lollide küsimustega tüütus

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Kui satud kodulinnast välja ning kätte jõuab lõunaaeg, otsid kehakinnitust kohast, mida on kiidetud ja kus oled varem maitsva suutäiega rahule jäänud. Ilmselt maakonna esimeses puuküttega pitsaahjuga toidukohas olen aastate jooksul mitmel korral käinud. Ühel töisel nädalavahetusel võtsime kolleegiga pitsa, mis lausa sulas suus.

Seekord jäid silma lausa mitu Itaalia hõrgutist, mida oleks meelsasti lõunaks söönud. Tervitasin leti taga istuvat teenindajat ning küsisin, kas söögikohal on mõni eriti populaarne tomatikastmega pitsa. Vahel kujuneb toidukohas välja klientide lemmik. «Valige ise, ma ei soovita midagi,» kõlas morn vastus.

Lasin uuesti silmadega menüüst üle ja valisin ühe välja. Kiire kümne minuti jooksul lugesin seinalt seal raamituna seisnud 2018. aastal Virumaa Teatajas ilmunud arvustust rubriigist «Mokka mööda». Tookord olid nii interjöör, teenindus kui ka pitsa pälvinud hinde neli. Seekord oleksin mina hinnanud toidu maksimumi vääriliselt. Teenindus aga saanuks koolipoisi numbri – 3.