Eesti Raudtee alustab Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimise töödega

Alustatakse elektrirongidele vajaliku kontaktvõrgu ja veoalajaamade projekteerimist Tapa–Narva raudteelõigu jaoks, et need siis valmis ehitada. Foto: Marianne Loorents

AS Eesti Raudtee on aktiivselt toimetamas Tapa–Tartu raudtee elektrifitseerimisel ja alustab nüüd töödega ka Narva suunas.

Sel nädalal sõlmiti AS-iga GRK Eesti kaks lepingut, millest üks, 81 miljoni euro väärtuses, sisaldab Tapa–Narva raudteelõigu jaoks elektrirongidele vajaliku kontaktvõrgu ja veoalajaamade projekteerimist ning seal võrgu ja jaamade ehitust. Teine leping, maksumusega 2,9 miljonit eurot, sõlmiti ehitatava kontaktvõrgu hooldamiseks viieaastase perioodi vältel peale kontaktvõrgu valmimist. Kontaktvõrk Tapalt Narvani saab kasutusvalmis 2027. aastal.

"Lepingute sõlmimiseks avaldati selle aasta suvel rahvusvaheline hange, mille vastu oli huvi ootuspäraselt suur. Eesti Raudtee jaoks on tegemist kolmanda sarnase hankega kontaktvõrgu uuendamiseks ja laiendamiseks. Nii sõlmiti eelmise aasta alguses sarnane leping ühispakkujatega GRK Suomi Oy ja GRK Eesti AS ning selle lepingu raames on tänaseks valdav osa Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrgust juba valmis ehitatud. Selle aasta alguses sõlmiti leping OÜ-ga Leonhard Weiss, kes uuendab kontaktvõrku Lagedi–Aegviidu lõigus," kommenteeris Eesti Raudtee energiavaldkonna juht Andrus Alas.

Alase sõnul ollakse Tapa–Narva hanke tulemustega rahul, kuna GRK Eesti on saanud Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrgu ehitamisel palju väärtuslikke kogemusi ning see võimaldab neil oma töid ka Tapa–Narva lõigus hästi teha.

"Ehitame projekti raames kaasaegse ja töökindla kontaktvõrgu, mis toetab rongiliikluse arengut ja tagab mugavama ning kiirema teenuse raudteel. Samuti on GRK-l võimekus ehitatava taristu pikaajaliseks hooldamiseks, et tagada selle kvaliteet ja töökindlus aastateks," rääkis GRK Eesti tegevjuht Tiit Roben.

Raudtee elektrifitseerimise projektiga tõstetakse praegust Eesti Raudtee elektrifitseeritud taristu mahtu 237 kilomeetrilt enam kui 700 kilomeetrile ning selle eesmärk on muuta rongitransporti kiiremaks, sujuvamaks ja veelgi keskkonnasõbralikumaks. Projekti maksumusest 85 protsenti rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ja 15 protsenti Eesti riigi eelarvest.