Ohustatud kalade ja ebapärlikarpide "ämmaemandad" pidasid 30. aastapäeva

​RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas rõõmustab, et senise 30 aasta jooksul on hoogu jätkunud ja paistab, et jätkub ka tulevikus. Foto: Ain Liiva

Avalikkuses eeskätt lõhede ja ebapärlikarpide järeltulijate poputamisega tuntust kogunud RMK Põlula kalakasvatuskeskus kavatseb oma haaret lähiajal veelgi laiendada ning tegelema hakata näiteks jõevähkidega. Neljapäeval tähistas asutus oma 30. aastapäeva.

Kalu on Põlulas kasvatatud varsti juba 130 aastat, kuid kalakasvatuskeskus on tegutsenud, nagu mainitud, 30 aastat, sellest viimased kümme RMK allasutusena. Tavainimesed kipuvad siiamaani arvama, et Põlula tiikides kasvatatakse lõhepurakaid ja muid selliseid tegelasi, keda tasu eest saab õngitseda ja pannile panna. Tegelikult on aga tegemist pigem teadusasutusega, kus kasvatatakse ohustatud liikide kalamaime, et neid siis loodusesse lasta.

​Ja mitte ainult kalu ei kasvatata Põlulas: viimastel aastatel on palju kõneainet pakkunud imepisikeste ebapärlikarpide poputamine ja kodujões kasvatamine – ka sellele äärmiselt ohustatud ja Eesti punasesse raamatusse kantud liigile on Põlula spetsialistid abikäe osutanud.