Saada vihje

Rakvere teater - 85 Rakvere teatri tõeline lugu: teater ja väljasõidud

Copy
Tee ääres kapsaid kitkuv memmeke juhatas viimaks mööda ilma hulkuvale trupile õige teeotsa kätte. Loomulikult puudus teel kandevõime ning auto koos dekoratsioonide ja näitlejatega vajus katuseni porri.
Tee ääres kapsaid kitkuv memmeke juhatas viimaks mööda ilma hulkuvale trupile õige teeotsa kätte. Loomulikult puudus teel kandevõime ning auto koos dekoratsioonide ja näitlejatega vajus katuseni porri. Foto: Ottomar Sukko

1944. aasta veebruari alguses pidi Rakvere teatris esietenduma lavastus «Kas mehed võivad olla truud», aga nagu selgus kolm päeva enne esietendust, kuulutasid sakslased mobilisatsiooni välja ja mehed kupatati kõik rindele.

Tükk oli juba valmis, käisin isegi piilumas ja kena lugu oli, aga kui mehed sult niimoodi ära nopitakse nagu rosinad saia seest, kellega sa seal lava peal siis truudust murrad? Pole meest, pole truudust! Murdmisest rääkimata. Mina ütleks, et seda võibki pidada Rakvere teatri esimeseks väljasõiduks. Kõik osalised muidugi tagasi ei tulnud, aga eks näitlejaid läks väljasõidu tuhinas kaduma hiljemgi. Väljasõit on alati nagu ristiretk tõotatud maale. Kes leiab Püha Graali, kes kallima.

Teatri alguses olid ajad nii vaesed, et gastrollidele sõideti autokastis koos dekoratsiooniga. Teinekord juhtus, et auto sõitis kraavi või jäi mutta kinni. Teed olid tollal põhjatud ja sügavad nagu Dostojevski looming. Siis tulid ikka külamehed appi. Etendus hilines küll, aga seda ahnemate silmadega vaadati. Kõik vaadati ära, ja kuna mehed olid sõjas suuresti maha notitud, vaatas hea hulk naisi meesnäitlejaid nii agaralt, et mõni jõudis väljasõidult tagasi alles nädalapäevad hiljem. Aga hilinemise pärast etendused ära ei jäänud. Nõukogude ajal oldi harjutud, et kõik jääb hiljaks. Palgapäev, inimväärne elu ja viisaastaku plaani täitmine. Kommunism näiteks ei jõudnudki nõukogude ajal üldse kohale.

Tagasi üles