:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2024/12/13/16541758t1h9db0.jpg)
12. detsembril esitas Euroopa Kohutu kohtujurist oma esialgsed ettepanekud 2020. aastal alguse saanud kohtuasjas, mis toetab Eesti riigi seisukohta hundi küttimismahtude määramisel ja kaitsestaatuse hindamisel. Euroopa Kohus kasutab kohtujuristi ettepanekuid lõppotsuse tegemisel, mida on oodata järgmise aasta kevadel.
«Kuna vaidlus huntide küttimise lubamise üle on kohtu viimases astmes, ootame lõplikku selgust, mis välistab loodetavasti ootamatused järgmistel jahihooaegadel. See annab ka selguse ja kindluse erinevatele osapooltele, kas huntide kaitse on Eestis hästi tagatud või mitte,» rääkis kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas keskkonnaameti 2020. aastal kehtestatud hundi küttimismahtude määramise korralduse peale kaebuse, väites, et määratud küttimismaht on liiga suur, seab ohtu hundi asurkonna Eestis ja mahtude määramine ei põhine teaduslikel faktidel ega ole kooskõlas looduskaitse eesmärkidega.
Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. Kaebaja pöördus seejärel riigikohtu poole ning palus kohtul küsida Euroopa Kohtult eelotsust, kas hundi küttimine Eestis võib olla vastuolus Euroopa Liidu looduskaitsenõuetega.