:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16549053t1h947f.jpg)
Tallinnas Eestimaa rüütelkonna hoones 12. detsembril toimunud üritusel tunnustas muinsuskaitseamet 2024. aasta parimaid restaureerimis- ja ehitustöid, tegusid, leide ning esimest korda ka pärandtrükiseid.
Lääne-Virumaalt olid võitjate hulgas Virumaa Muuseumid Rehbinderi majas eksponeeritava interjööri- ja mööbliajaloo näituse eest, mis kannab pealkirja «Toolile nõjatudes. Luksus ja lihtsus keskajast Lutherini», ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Haljala Püha Mauritiuse kogudus väliskrohvis säilinud gooti kirjas aastaarvu ja friisi leiu eest.
«Kuuldes, et Haljala kiriku idaseinal idaakna kohal olevast seinaorvast on midagi leitud, olime väga põnevil,» rääkis EELK Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetaja Urmas Karileet. «Esmalt saime teada, et seina pealt on avastatud sirged jooned, mis viitasid, et seinale on midagi nende joonte vahele kantud. Mis seal joonte vahel on, ei olnud esialgu teada. Jäime põnevusega ootama, mis sealt krohvi alt välja tuleb.» Edaspidise töö käigus selgus, et seinale oli kirjutatud Rooma numbritega aastaarv 1447.
/nginx/o/2024/12/16/16549052t1hcd61.jpg)
«Varem teada olnud info järgi on Haljala kirik ehitatud 15. sajandi jooksul kolmes järgus,» kõneles Urmas Karileet, «Esmalt kooriruum, seejärel pikihoone ja viimasena torn. On eeldatud, et kiriku ehitus võis võtta aega kokku üle poole sajandi. Avastatud aastaarvu järgi on võimalik järeldada, et võibolla on kirik ehitatud siiski lühema ajaga ja võis olla valmis juba aastal 1447.»
Tuli ilmsiks, et tegemist ei olnud tavaleiuga. «Kui ülalmainitud leid oli välja puhastatud ja oli selge, millega tegu, siis ütles kunstiajaloolane Juhan Kilumets selle kohta, et tegemist ei ole mitte lihtsalt leiuga, vaid sensatsiooniga Eesti kirikuarhitektuuris. Seda eelkõige seoses asjaoluga, et see leid on unikaalne ja ainulaadne kogu Eestis,» jätkas Karileet.
Praegu ei ole teada ühtegi teist keskaegset kirikut Eestis, mille välisseinas oleks suurelt jäädvustatud aastaarv. «Kuna Haljala kiriku torni välisseinast avastatud kolm pühakunišši oli muinsuskaitseameti aasta leiu laureaat 2023. aastal, eeldasime, et 2024. aastal avastatud veelgi erilisem leid võiks olla aasta leiu nominendiks ka sel aastal,» lisas Karileet.
SA Virumaa Muuseumid juhatuse liikme Viljar Visseli sõnul tuli auhind kogu muuseumiperele suure ja rõõmsa üllatusena.
Viljar Vissel rääkis, et kõnealuse näituse idee vormus 2020. aastal ning ajendiks oli teadmine, et Eesti muuseumide kogudesse kuulub väga eriilmelist mööblit, aga suurt mööbli ühisnäitust pole juba ammu tehtud. «Kokku kasutasime 15 muuseumi museaale, suur osa on Virumaa Muuseumide enda kogust,» ütles Vissel.
Ta lausus, et kõigi muuseumidega oli koostööd teha puhas rõõm. Ekspositsiooni tutvustades rääkis Viljar Vissel, et selles on muu hulgas Eesti teadaolevalt vanimad kapid – üks 1450. ja teine 1614. aastast –, mõisatest pärit mööblit, tool Peterburist Talvepaleest ja diivan, mis kuulus Johan Laidonerile.