Repliik: raamat. Raamat? Raamat!

Inna Grünfeldt. Foto: Ain Liiva

Hando Runnel on kirja pannud värsid: «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.» Võtaks nüüd sõnahaaval. Rahvas. Algab. Raamatust. Raamatuta ehk loomingulise, teadusliku, õpetliku, poeetilise, arutleva, otsiva eestikeelse kirjasõnata poleks meid rahvusena olemas. Raamat kui osa keelest ja meelest on üks meie omailma võtmeid.

Algamas on aasta, mil tähistame 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Mõtleme hetkeks: pool tuhat aastat eesti raamatut ja kirjakultuuri. Raamatut, millel eesti kultuuris aukoht. Aga elus? Rullime helendavaid ekraane. Sellest tekib petlik kujutlus, et loeme. Ei loe tegelikult. Kui just pole ekraanil mõni mõtterikas tekst või koguni raamat.

Mis oleks, kui prooviks 500. aastapäeva puhul lugeda. Päris raamatut. Eile hõigati välja Virumaa kirjandusauhinna nominendid. Kõik eestikeelsed väärtraamatud. Äkki loeks? Kasvõi põhimõtte pärast. Prooviks, kas vastab tõele, et raamat teeb rikkamaks nii vaimu ja hinge kui ka mõtted ja sõna­vara.