Juhtkiri: reovees kreisit ei ole, kokaiini aga küll

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Tõsi ta on: meie tegime! Virumaa Teataja avaldas tõepoolest märtsis artikli pealkirjaga «Rakvere hõivas kokaiinipealinna tiitli». Ja jutt ei käinud mitte narkootikumide tarvitamisest tervikuna, vaid just kokaiinist, mille manustamises ühe elaniku kohta on Rakvere Eestis esimene – vääna ja tõlgenda numbreid, kuidas tahad. Nüüd on nimetusest saanud kohati vaat et suurem probleem kui sellest, et meie reovesi on kokaiinist tummine. Aga kas lahendusi päriselt ka otsitakse?

«Ei ole enam usutav, et asi oleks siseturismi eripärades või suuremates sündmustes, mis tarvitajaid Rakveresse kokku tooksid. Näib, et piirkonda oleks tarvis luua senisest suuremal määral vaimse tervise abi kui ka muid tugiteenuseid, mis aitaksid kanda kinnitanud probleemi leevendada,» rääkis tervise arengu instituudi teadur Katri Abel-Ollo toona meie väljaandele.

Virumaa Teatajal pole andmeid, et piirkonda oleks järgneva poole aasta jooksul loodud midagi sellist, mida teadur soovitas. Jah, üsna hiljuti üks konverents toimus, aga küsime vastu: mis reaalselt selle konverentsiga muutus? Millal on laua taga jutu vestmine narkomaanide hulka vähendanud? Virumaa Teataja lubab, et kui linnavalitsus annab meile teada vaimse tervise abi võimaluste suurenemisest ja tugiteenuste loomisest, kirjutame sellest kohe ja esileheküljel.

Silmade sulgemine ja eitamine ei tee narkoprobleemi olematuks, ükskõik kui positiivseid ja hoolimisele kutsuvaid sõnumeid sotsiaalmeedias edastada. Me võime Rakveret nimetada kreisilinnaks, aga reoveest leiame kokaiini, mitte kreisit. Üks järeldus, mida reoveeuuringu tulemusest teha võib, on see, et kuna laiaulatuslik tarvitamine eeldab head kiiret turgu, on turg siin kandis elujõuline ja agar. Võibolla ongi kõige lihtsam teha üks triip ja lasta asjadel minna. Sest pole ­kindel, et võitlus narkootikumidega tooks valimistel hääli.