Nädala lind: roohabekas

Roohabekas looduses. Foto: Peter Lind

Kui kuulutataks välja kõige efektsema välimusega lindude konkurss, oleks roohabekal küll põhjust sellel osaleda. Isaslinnu mustad sorakil «vuntsid» annavad talle ikka väga vahva väljanägemise. Roostjaskollane seljasulestik mõlemal sugupoolel on samuti silmatorkav ning pikk ümara laieneva otsaga saba samuti.

Tõsi, linde roostikus märgata polegi nii lihtne, sest suurem osa aega nad lihtsalt ei paista sealt välja. Aga vahel ikka tulevad ka roovarte tippudesse ning lasevad end pikalt silmitseda. Välja ei paista nad seepärast, et toituvad roovartel ja tihedas roostikus näeme ju vaid rookõrte pähikutega ülemisi otsi. Seetõttu saame roohabekate kohalolust sageli teada vaid nende häälitsuste järgi, mida on raske kellegi teise omaks pidada. Roohabeka hüüded on metalselt tilksuvad tsing või thling. Kuna nad tavaliselt tegutsevad roostikes seltsingutena, omavahel ikka suheldakse ning nii kuuleme meiegi nende vestlusi pealt.

Roohabekaid kohtame roostikes aasta ringi, talvel küll vähemal arvul, kuid just siis on roostikus muidu vaikne ning lihtsam roohabekate hääli kuulda. Eeldus roohabekatega kohtuda on sõltumata aastaajast igal juhul mõnes suuremas roostikus viibimine, olgu see siis mere või mõne suurema järve kaldal. Roostikke aga meie maakonnas leidub, nii Kundas, Vergis kui ka paljudes teistes kohtades. Üksnes rände ajal võib mõni roohabekas ka päris ootamatusse kohta sattuda.